Sunday 24 March 2013

Saabumine Emeraldi

Hei!

Reedel sain Graincorpist lühikese kirja ka, kus oli siis toodud, et vajame ka tööjalanõusid ja millised riided peavad olema. Ostsime siis kõik endale ägedad steel capped saapad, mis olid üllatavalt kerged ja hästi mugavad jalas. Lisaks ostsime T-särke ja sain ka rohelised ülepõlvepüksid. Peaks tööks valmis olema küll :)

Reede õhtul hakkasime liikuma Cairnsist Emeraldi suunas. Ööseks jäime Innisfaili. Seal ööbisime Backpackers Shackis, kus olid juhuslikult ka mõned eestlased, kellega juttu ajasime. Bäkker vahendab tööd ka, niiet seal elades, saab tööle banaanidesse. Poisse pidi seal suht alati vaja olema, tüdrukutele töö leidmisega veidi keerulisem. Aga kuulsime, et paljud peaksid peagi sealt ka ära minema, 3 kuud olla täis saamas. Seega siis peaks töökohti juurde tulema. Lisaks räägiti, et see pidi linna parim hostel olema, et kõige kiiremini saab tööd ja üldse suht puhas ja korralik koht. Kuigi muidugi pidu käis seal ikka :)

Kuna meie teekonna pikkus oli ligi 1000 km, siis laupäeval tegime kohe pikema sõidu, seekord oli sihtkohaks Mackay linn. Seal oli hostel täis, niiet valisime mingisuguse motelli. Oli natuke kallim, aga ka hubasem ja veidi luksuslikum.

Pühapäeval jätkus teekond Emeraldi.
Teel tuli meile vastu päris mitmeid oversize masinaid, millel oli siis saateauto või kaks kaasas, kes siis eelnevalt tulid ja hoiatasid, et kiirust maha võtta ja tee äärde tõmmata. Need oli tõesti suured veosed. 

Oversize veok
Maastik oli päris huvitav oma paljude kaevanduskarjääridega, mis tegelikult täitsa ilustasid seda loodust. Muidu oli suhteliselt igav ja lauge maa.


Maastik
Olime saanud kirja teel väikese juhise, kuidas me Emeraldis peame ühe naise üles otsima, kes siis meid edasi juhendab. Patricia asus siis Graincorpi tehase territooriumil, ajasime veidi juttu ja öeldi, et esmaspäeval kell 9 peame siis seal samasel kohal olema.

Läksime siis otsima oma majutuskohta. No oli ikka tegemist, et õiget kohta üles leida. Ei saanud me mingit korralikku juhendit ka, et kuidas paika üles leida, lihtsalt öeldi kohanimi Gindie ja et umbes uksed on majal lahti, kaks tuba ja köök. :D Alguses leidsime mingi maja, käisime sees ja paistis, et ju see siis peab see olema, aga koht oli päris jube, hästi räämas ja meil polnud isegi kolme voodit toas. Oleksime pidanud voodi tooma mahajäetud kõrvalmajadest :D Ma juba täitsa leppisin sellega, et no ju siis ongi see koht. Markus ja Carra arvasid, et uuriks ikka üle. Helistasin siis Patriciale ja Markus lõpus rääkis tema mehega, kes meile siis uusi juhendeid andis ja ikkagi teise kohta lõpuks juhatas.

Jõudsime siis õigesse kohta pärale. Paik oli veidi etem kui eelmine, aga siiski. Kõik oli must ja segamini. Köögis oli meil mingi 3 vana külmkappi ja ikka normaalne see koht ei tundunud. Mõtlesime siis et noh, koristame oma toad ära ja ju edaspidi homme siis vaatab, mis saab. Minul oli seal oma tuba ja Markusel-Carral ka. Toad siis tõmbasime veidi üle, õues koristasime ka laua ja toolid, et saaks seal istuda.
Meie niiöelda maja asukohaks oli üks teine Graincorpi tehaseala tagune plats. Ühesõnaga mingit suuremat vaadet peale tornide ja kuuride seal ei avanenud. Ahjaa, põld oli ka ühel pool. Täitsa nagu oleks asustamata kohas. 

Mingi aeg siis Markus ja Carra läksid meie WC-d ja duširuumi uurima. Carra tahtis vetsu minna, aga see tal ei õnnestunud, sest WC potist avanes hirmutav vaatepilt. Vähemalt 5 suuuuuurt rohelist konna istusid potis! Üritasime vett lasta mitu korda, aga nad olid nii suured ja hoidsid vist tugevasti potist kinni, niiet alla nad ei läinud. Mõtlesime esiteks, et ehk need on üldse mürgised, kes seda teab. Niiet WC oli täiesti kasutu. See otsustas ära ka, et sinna me esialgu kindlasti jääda ei saa, kui juba vetsus käia on võimatu.
Lisaks WC-le avastasime konnad ka väljas seisvast vanast pesumasinast. Päris hirmutavad oli need konnad. 

Otsustasime siis ööseks Emeraldi ära tulla ja vaatame, mis selle elukohaga saab.
Igatahes seiklus ja elamus missugune! :D
Meie elamuboks
Meie hoov ja madratsid
Konnad WC potis
Elu on seiklus!

Teie Katu

No comments:

Post a Comment