Easter ehk 4 vaba päeva

Hei-hei!

Neljapäeval olime tööl Emeraldis. Päev tundus olevat päris pikk, kuna tõsist tööd tegime üsna vähe :D Nimelt olime koos kahe inglise tüübiga ja ühe austraallasega, kellega siis sai palju nalja ja vahepeal töö tegemisest midagi välja ei tulnudki. Hästi palju oli meil igasugust ootamist ja passimist, kuna palju tööd tuli teha ära traktori või laaduriga.

Meie tööks oli platsil olevate suurte presentide kokku lappimine. Mitte nagu eelmisel päeval, sest seekord oli tegemist tõeliselt suurte presendilahmakatega, mida sai kokku lappida ainult nii 5-6kesi. Lisaks tegelesime teraviljahunnikule lisapresendi panemisega, kuna aukude teipimiseks polnud aega. Nii me siis aitasime uut presenti peale tõmmata, istusime hunniku otsas ja hoidsime presenti kinni, niikaua kuni laadur suured rattakummid raskuseks peale pani, et present ära ei lendaks.
Lisaks kühveldasime/lükkasime veel mädanenud sorghumi kokku ja laadur vedas taas kopa sees selle minema. Tuli 8-tunnine tööpäev.
Töö käigus oleme omandanud juba mitmeid olulisi sõnu - bunker-suur maa-ala, koht kus hoitakse vilja; whipper-snipper on meie mõistes trimmer, sand snake-üks kindel presenditüüp, pikk ja kitsas. :)

Suhtlesime sel päeval päris palju inglastest töökaaslastega- nimedeks siis Tom (Thomas) ja Jay (Jamie), pärit on nad Liverpoolist ja Manchesterist. Otsustasime siis ka õhtul nendega veidi õlut juua, juttu ajada ja koos ka Emeraldi baari minna. Alguses oli ikka päris keeruline nendega suhelda, sest kui nad omavahel rääkisid, ei saanud me nende inglise aksendi tõttu paljustki aru. Õnneks kui nad ikka meiega rääkisid siis kasutasid normaalseid inglisekeelseid sõnu :D

Jalutasime karavanpargist Emeraldi platsile (kus nad siis nii töötavad kui ka elavad), jõime köögis õlut, ajasime juttu ja hiljem läksime koos linnapeale. Tahtsime minna iiri pubisse, paraku on aga siin väikelinnas eriti karmid reeglid, mida me ei osanud aimatagi ning tulemus oli see, et Markus ei saanud sinna pubisse sisse, kuna tal polnud korralikke kingi vaid tossud :D Istusime siis pool õhtut mingis Lokaali sarnases kohas, kus käis lõpuks täiesti alasti naine ringi ja pakkus jooke! Njah, Markus tahtis nalja teha, tegi stripparist pilti, kahjuks turva nägi seda ja meid visati ka sealt välja :D Päris naljakas õhtu oli.

Eile (reedel) olime suht terve päeva Lake Marabooni ääres, kus oli lisaks meile pühasid tulnud tähistama vääääga palju inimesi. Siin on suht tavaline, et lisaks maasturile on peres ka mingisugune veesõiduk - kas siis skuuter, võimsa mootoriga paat või mingi veehõljuk. Nägime ikka igasuguseid masinaid. Easteri puhul tuldi perekonniti järve äärde grillima, ujuma ja koertega mängima. Väga mõnus õhkkond oli seal.

Maa-alune safiirikaevandus

Õhtul otsustasime minna kinno, seal vaatasime filmi G.I. Joe 2. Oli täitsa äge film, palju häid näitlejaid.

Täna siis käisime Emeraldist ligi 40 km kaugusel asuvates suht outbacki linnades - Sapphire, Rubyvale ja Anakie, mis on siis kõik tuntud kui kuulsad vääriskivide leiukohad. Käisime Bobby Dazzleri maa-aluses safiirikaevanduses väikesel tuuril ja vaatasime niisama nendes linnades ringi. Ei olnud päris nii huvitav nagu oleks tahtnud, aga nüüd vähemalt teame, mis selles piirkonnas toimub.

Rodeo

Nüüd õhtul käisime esimest korda elus rodeol!! Vot see oli äge kogemus. Sõideti siis nii hobuste kui ka pullidega, aeti lassoga vasikaid taga jne. Rodeo toimub siin igal laupäeval niiet hakkame seal kindlasti veel käima.

Homme plaan minna taas Lake Marabooni äärde ujumas ja päevitama ja õhtul kinno. Lähme ka Gindisse meie elamist seal vaatama ja korda seadma, sest plaanime nüüd esmaspäeval sinna kolida, kuna teisipäevast hakkamegi Gindis tööle. Peame ainult poest igast vajalikke asju ostma nagu padjad, tekid, linad, potid, pannid jne. sest seal pole suht midagi.

Ahjaa, mul sai nüüd 4 kuud Aussis täis :)

Olge mõnusad!

Teie Katu

Koristustöö

Tere!

Täna alustasime tööpäeva kell 7 Gindie platsil. Selgus et me töötame terve päeva omaette, ilma et keegi meid juhendaks või jälgiks, küll on tore :)

Mind ja Carrat pandi presenditükke kokku lappima, mis platsil laiali olid. Mõnedel oli päris palju mulda peal ning siis oli vaja enne neid puhastada labida ja harjaga. Päris palju oli suuri lahmakaid tükke, nõnda et täitsa raske oli neid kokku voltida. Seda tööd tegime siis umbes 3 tundi.
Markuse tööks oli täna trimmerdamine.

Pärast seda läksime seal samasel platsil asuvat kööki koristama. See köök ja koht kahe magamistoaboksiga peaksid siis meie elukohaks ka edaspidi saama. Kui esimesel õhtul me sealt linna ära läksime, siis oli see köök ikka nii jubedas olukorras, et mitte kuidagi ei tekkinud seal soovi süüa tegema hakata. Nüüd aga kui olime seal oma 3 tundi vähemalt koristanud, siis oli pilt ikka hoopis teine.
Köögist viidi minema vana külmkapp ja pliit. Nüüd on seal järgi 3 külmkappi, mis täna kõik liigutasin paigast, tegin ümbertringi puhtaks ja panin kenasti seina äärde ritta. Enne olid keset kööki suvalt pandud. Seina äärde sai pandud ka laud, mille peale tõmbasime kilest dušikardina :D Leidlikud või mis :)

Oleme siis vaikselt mõelnud nüüd taas Gindisse kolimise peale, kuna esiteks on odavam ja teiseks kui me hakkame igapäevaselt tööl olema vähemalt 10 tundi, siis me suurt ei viitsigi muud teha kui pessu, väike söök ja magama. Harvesti ajal pidi isegi 100 h nädalaid olema. See muidugi tähendab ka ligi 2500 dollarit nädalas! :D Lisaks muidugi fakt, et võib-olla hakkame me üldse tööl olema sealsamasel Gindie platsil. Teine võimalus, millest täna kuulsime on see, et ehk saadetakse meid üldse tööle Gindist 40 km ja Emeraldist 60 km kaugusel asuvale Springsure platsile. Seega oleks Gindis ligemal elada kui Emeraldis.
Hetkel on nii, et kui Emeraldis töötame, siis on lihtsam ja mugavam linnas elada. Ei pea nii vara ärkama ning nagunii on vaja ju poes ka käia. See raha mis siin linnas majutusele maksame on tegelikkuses ikka nii tühine summa. Päeva majutusraha teenime põhimõtteliselt ühe töötunniga.

Eks paistab mis teeme. Siin karavanpargis on meil majutus kui teisipäevani. Nagunii on homme viimane tööpäev ka sel nädalal, seega linnas ongi parem olla. Mis seal põllu peal (Gindies) 4 päeva ikka teha :D
Plaanime nüüd pühade ajal minna rodeole ja kindlasti ka taas ujuma ja kinno ja üldse linnaga tutvuma, sest pole siin jõudnud veel ringi jalutadagi.

Hetkel siis kõik!

Olge munuksed,

Teie Katu

Maaler ja labidamees :D

Hei!

Täna oli meil siis Graincorpis esimene tõsine tööpäev. Kuigi jah alguses küll ei tundunud, et me üldse miskit suurt teeme. Nimelt läksime kohale kell 7 ja tegelikult tööle hakkasime alles kell 9 :D Seega kahe tunni eest saame niisama raha, ilma et oleks miskit teinud :P Niisugune jah see elu siin on :D Tüüp kellega koos täna töötasime tegi pidevalt suitsupause ja rääkis teistega juttu, siis ootasime kedagi, kes tuleks ja kontori ukse avaks, et saaks seal mingid võtmed kätte. Käisime ka poes ning passisime niisama.
Kahe tunni jooksul sain enda töönimistusse arvata bensiinivooliku hoidmise ja kraani lahti keeramise :D

Graincorpil on plats Emeraldis ja teine siinkandis on Gindies, umbes 22 km Emeraldist. Sinna me täna tööle läksimegi. Mina ja Carra saime enda tööks värvimise. Nimelt pidime värvima presentkilet, mis oli chickpea teraviljahunniku peale tõmmatud. Värvima hakkasime siis neid kohti, kus oldi eelnevalt kilet paigatud. Paikasime ka ise palju uusi ja juba kulunud kohti ning värvisime ka need üle. Auke tekitavad siis muidugi pahad linnud.

Viljahunnik oli ikkagi päris kõrge ning kui tugev tuul tuli, siis pidime ikka kükitama või istuma, kuna on päris ohtlik seista, kui kile tuule alla võtab. Keegi oli isegi niimoodi surma saanud, et hooletult seal oli ja pea peale kukkus. Me muidugi olime ettevaatlikud ja miskit ei juhtunud. Tuul õnneks väga tugev ka polnud.

Nagu värvimistöödega ikka - riided, jalanõud ja ka minu katmata keha olid kõik suht värvised. Minu kindad olid nii värviga koos, et mul oli pintsel kinnaste küljes niitugevasti kinni, et ma ei saanudki seda kuidagi maha pillata. Sama oli teisega käega, kus hoidsin värvi täis plastmasskarpi. Värv oli ise valge ja mingi spetsiaalne presendivärv.

Meie värvimas

Bunker storage

Ootamas hetke kuis saame tööle asuda

Kui selle tööga lõpule jõudsime, siis hakkasime Markusega koos labidatööd tegema. Kui present sai pealt ära veetud, siis saime sealt alt märjaks saanud ja hallitanud chickpead kokku kühveldada labida ja ka harjadega.
Päev lõppes meil kell 5. Kokku siis 10 tundi :)
Homme taas Gindiesse ja vist sama tööd tegema.

Päikest saab palju ja hommikul peab ennast kenasti päevituskreemiga kokku määrima. Homme lähme Gindiesse oma autoga, et siis kohe peale tööpäeva lõppu Lake Marabooni ujuma minna. Ahjaa, täna muidugi käisime ka. Hästi-hästi värskendav oli. :)

Mis siis ikka, tööelu on nüüd täies hoos!
Mulle meeldib :)


Bye!

Teie Katu

Tutvustav päev Graincorpis

Hei!

Täna oli meil siis Graincorpis I tutvustav päev. Graincorp tegeleb siis erinevate teraviljade kasvatamise ja ekspordiga: sorghum - tatra-riisi sarnane punane, chickpea - kikerhernes, corn- mais ja wheat - nisu.

Tööriietus!

Kell 9 läksime kohale ja kontoris anti meile igast pabereid mida täita ja lugeda ning siis oli ka induction ehk siis räägiti lühidalt igast tähtsatest asjadest. Oluline lause: No job is so URGENT that there is not enough time to do it safely. Ühesõnaga tuleb võtta piisavalt aega kõikide tööülesannete täitmiseks ja see väljendub muidugi ka ausside üldises käitumises, et kõike võetakse ja asju tehakse hästi rahulikult ja kiirustamata. Üldine põhirõhk ongi tööohutusel, et miskit ei tohi käppida, ilma et sa eelnevalt oleksid vastavat koolitust läbinud. Hästi huvitav oli lugeda ja kuulata. Pärast kontorivestlust anti meile Graincorpi logoga kiivrid, helkurvestid, ohutusprillid, kindad, kõrvatropid ja resparaatorid. Kohustuslik on töötades kanda kiivrit ja vesti.

Käisime autoga ringkäigul, kus räägiti, et mis-kus asub. Hästi palju on tolmu, kuna suured veokid pidevalt sõidavad edasi-tagasi. Hetkel toimub siis tööplatside kordategemine ja ülesseadmine. Harvest ehk lõikusperiood peaks pihta hakkama nii 4-5 nädala pärast. Sellel nädalal on pühad, seega töötame kuni reedeni. Reedest teisipäevani peaks olema vaba ja siis kuni lõikusperioodini peaks olema 5 päeva nädalas töö. Kui harvest pihta hakkab, siis on 7 päeva nädalas töö.

Homme alustame kell 7 ja siis hakkame midagi tegema. Aga mida, sellest pole meil veel aimugi :D Nii see ikka on uue töökoha puhul. Tutvustusest jäi aga hea mulje ja ma usun, et see saab väga põnev kogemus olema.
Palganumbrid ei kõlanud ka mitte halvasti ja arvan, et kui me vähegi saame, siis jääme siia kohe pikemaks ajaks.

Hetkel ööbime siis nädal aega Emeraldis Nogoa karavanpargis cabinis. Markusel-Carral on oma väike tuba ja mina elan narivoodi alumisel korrusel köögiga ühes toas. Lisaks meil on muidugi ka WC ja dušinurk, seega kõik vajalik on olemas. Saame köögis süüa teha ja hoiame ikka raha kõvasti kokku, et kuskil väljas enam ei söö.

Meil on nüüd plaanis uurida üürikortereid, sest kui ikka vähemalt 3 kuud siin tööl oleme, siis siia karavanparki küll jääda ei taha, kuna üsna kitsas on. Hetkel maksame nädalas 550 dollarit, saime ühe korteripakkumise kus üür on 450 + kommunaalid. Seal korteris eraldi magamistoad, elutuba, köök - kõik väga ilus ja just meile vajalik olemas.

Kuna täna oli ainult lühikene tutvustav päev, siis jõudsime käia ka Lake Marabooni ääres, see on siis Queenslandi suuruselt 2. järv. Koht oli väga ilus ja käisime muidugi ujumas ka. Vesi oli kenasti jahe ja värskendav. Linnast on sinna sõita kuskil 20 km, seega pole väga kaugel ja ehk saame seal ikka käima hakata, kui vabu päevi on. Käisime ka tammi ääres, kus nägime kilpkonna rohu peal.

Homme saab juba targemaks, et mis siis meid siin töötades ees ootab. Niiiii põnev on :P :D

Kilpkonn

Olge ikka lõbusad!

Tervitades,
Teie Katu

Saabumine Emeraldi

Hei!

Reedel sain Graincorpist lühikese kirja ka, kus oli siis toodud, et vajame ka tööjalanõusid ja millised riided peavad olema. Ostsime siis kõik endale ägedad steel capped saapad, mis olid üllatavalt kerged ja hästi mugavad jalas. Lisaks ostsime T-särke ja sain ka rohelised ülepõlvepüksid. Peaks tööks valmis olema küll :)

Reede õhtul hakkasime liikuma Cairnsist Emeraldi suunas. Ööseks jäime Innisfaili. Seal ööbisime Backpackers Shackis, kus olid juhuslikult ka mõned eestlased, kellega juttu ajasime. Bäkker vahendab tööd ka, niiet seal elades, saab tööle banaanidesse. Poisse pidi seal suht alati vaja olema, tüdrukutele töö leidmisega veidi keerulisem. Aga kuulsime, et paljud peaksid peagi sealt ka ära minema, 3 kuud olla täis saamas. Seega siis peaks töökohti juurde tulema. Lisaks räägiti, et see pidi linna parim hostel olema, et kõige kiiremini saab tööd ja üldse suht puhas ja korralik koht. Kuigi muidugi pidu käis seal ikka :)

Kuna meie teekonna pikkus oli ligi 1000 km, siis laupäeval tegime kohe pikema sõidu, seekord oli sihtkohaks Mackay linn. Seal oli hostel täis, niiet valisime mingisuguse motelli. Oli natuke kallim, aga ka hubasem ja veidi luksuslikum.

Pühapäeval jätkus teekond Emeraldi.
Teel tuli meile vastu päris mitmeid oversize masinaid, millel oli siis saateauto või kaks kaasas, kes siis eelnevalt tulid ja hoiatasid, et kiirust maha võtta ja tee äärde tõmmata. Need oli tõesti suured veosed. 

Oversize veok

Maastik oli päris huvitav oma paljude kaevanduskarjääridega, mis tegelikult täitsa ilustasid seda loodust. Muidu oli suhteliselt igav ja lauge maa.

Maastik

Olime saanud kirja teel väikese juhise, kuidas me Emeraldis peame ühe naise üles otsima, kes siis meid edasi juhendab. Patricia asus siis Graincorpi tehase territooriumil, ajasime veidi juttu ja öeldi, et esmaspäeval kell 9 peame siis seal samasel kohal olema.

Läksime siis otsima oma majutuskohta. No oli ikka tegemist, et õiget kohta üles leida. Ei saanud me mingit korralikku juhendit ka, et kuidas paika üles leida, lihtsalt öeldi kohanimi Gindie ja et umbes uksed on majal lahti, kaks tuba ja köök. :D Alguses leidsime mingi maja, käisime sees ja paistis, et ju see siis peab see olema, aga koht oli päris jube, hästi räämas ja meil polnud isegi kolme voodit toas. Oleksime pidanud voodi tooma mahajäetud kõrvalmajadest :D Ma juba täitsa leppisin sellega, et no ju siis ongi see koht. Markus ja Carra arvasid, et uuriks ikka üle. Helistasin siis Patriciale ja Markus lõpus rääkis tema mehega, kes meile siis uusi juhendeid andis ja ikkagi teise kohta lõpuks juhatas.

Jõudsime siis õigesse kohta pärale. Paik oli veidi etem kui eelmine, aga siiski. Kõik oli must ja segamini. Köögis oli meil mingi 3 vana külmkappi ja ikka normaalne see koht ei tundunud. Mõtlesime siis et noh, koristame oma toad ära ja ju edaspidi homme siis vaatab, mis saab. Minul oli seal oma tuba ja Markusel-Carral ka. Toad siis tõmbasime veidi üle, õues koristasime ka laua ja toolid, et saaks seal istuda.
Meie niiöelda maja asukohaks oli üks teine Graincorpi tehaseala tagune plats. Ühesõnaga mingit suuremat vaadet peale tornide ja kuuride seal ei avanenud. Ahjaa, põld oli ka ühel pool. Täitsa nagu oleks asustamata kohas. 

Mingi aeg siis Markus ja Carra läksid meie WC-d ja duširuumi uurima. Carra tahtis vetsu minna, aga see tal ei õnnestunud, sest WC potist avanes hirmutav vaatepilt. Vähemalt 5 suuuuuurt rohelist konna istusid potis! Üritasime vett lasta mitu korda, aga nad olid nii suured ja hoidsid vist tugevasti potist kinni, niiet alla nad ei läinud. Mõtlesime esiteks, et ehk need on üldse mürgised, kes seda teab. Niiet WC oli täiesti kasutu. See otsustas ära ka, et sinna me esialgu kindlasti jääda ei saa, kui juba vetsus käia on võimatu.
Lisaks WC-le avastasime konnad ka väljas seisvast vanast pesumasinast. Päris hirmutavad oli need konnad. 

Otsustasime siis ööseks Emeraldi ära tulla ja vaatame, mis selle elukohaga saab.
Igatahes seiklus ja elamus missugune! :D

Meie elamuboks

Meie hoov ja madratsid

Konnad WC potis

Elu on seiklus!

Teie Katu

Meil on nüüd ka TÖÖ!

Tere taas!

Tööle Emeraldi:
Ühesõnaga nagu pealkiri ütleb, siis tänane uudis on see, et meil on nüüd vist ka töö olemas.
Kui me terve eelmine nädal ise otsisime tööd, täitsime igasugu ankeete ja avaldusi ning mittte kui midagi sellest ei tulnud, siis nüüd võib öelda, et töö tuli ise meie juurde :D

Nimelt panime tööotsingulehele Gumtree kuulutuse, et oleme 3 töökat eestlast autoga ja otsime tööd. Täna siis helistas selle kuulutuse peale üks naine rahvusvahelisest Graincorp firmast ja pakkus tööd meile kõigile teraviljatööstuses, kus peaks siis mingi aeg sorghum harvest (ei oska eestikeeles tõlkida, kui keegi teab võib kommentaaridesse lisada) pihta hakkama. Täpselt ei tea veel, et mis tegema seal hakkame, aga mingi välitöö ja ehk saame ka mõningate masinatega sõita, sest autojuhilubade olemasolu kohta ta päris. :P Asukohaks on Emerald (Queenslandis), mis asub Cairnsist umbes 1000 km kaugusel.

Ühesõnaga meie seniste kogemuste põhjal, et Aussis farmitööd saada on esiteks vaja autot ja teiseks tuleb ennast ise reklaamida, see tähendab siis võimalikult hästi end niiöelda maha müüa. Paistab et meie Gumtree kuulutus oli tabav ja silmatorkav. Panin sinna meist kolmest foto ja kirjutasin asjaliku teksti juurde, et kui töökad ja tublid me ikka oleme :D See naine kes helistas ütles ka, et kui me oleme nii töökad nagu ta teab, et eestlased on, et siis on meil seal töölootust isegi detsembrikuuni! :D Eks muidugi paistab, et mis see töö endast kujutab ja kuidas hakkama saame. Pole ju varem otseselt kuskil suurtootmistehases vms tööl olnud. Aga kindlasti saab seal pääris targaks ja uusi oskusi juurde. Kuna tegemist on ülemaailmse firmaga (osakondi nii Ameerikas, Euroopas, Aasias) siis tuleb see töökogemus kindlasti ka CV-s kasuks. :)

Homme läheb meie auto korraks remonditöökotta, vaja seal mõned asjad ära vahetada ja parandada. Kui auto valmis, siis alustame roadtrip´i Emeraldi suunas. Ei tea veel kus homme ööbime, aga nagu Uus-Meremaa kogemustest meenutada, siis kindlasti kuskile ikka saame. :) Võime ju ka autos magada, kui muud üle ei jää.
Hiljemalt esmaspäevaks oleks vaja kohale jõuda, sest teisipäeval peaks meil introduction ehk tutvustus olema.

Lisaks siis sellele tööpakkumisele helistati meile ka eile õhtul ja pakuti mulle tööd kuskile cattle stationisse lehmadega tegelema jne. Kuna me aga ju koos reisime ja asukoht oli ka suht kaugel, siis ütlesin muidugi ära.
Need mõlemad tööpakkumised tulid kohe pärast seda, kui muutsime oma Gumtree kuulutust ja lisasime, et meil on auto. Seega on auto olemasolu ikka väga oluline.

Markus ja mina

Cairns - Port Douglas trip: 
Eilne ja tänane päev möödusid põhimõtteliselt erinevates randades ujudes ja päevitades. Rannad asusid siis Cairnsi ja Port Douglase vahel. Külastatud sai Holloways Beach, Four Mile Beach, Palm Cove ja Clifton Beach.
Eile ööseks jäimegi Port Douglasesse. Täna uuesti Cairnsis.

Merevesi oli 29 kraadi soe, niiet ega suurt jahutust sealt ei olnud. Ujumine toimus piiratud ala sees, kuna praegu on stingersite ehk meduuside hooaeg, kes siis võivad kõrvetada ja sind ka ära tappa. Saime muidugi palju päikest ning veidi põletasin vist selja ära. Aga pole hullu midagi.

Homme hommikul plaanis kinno minna - Visa Hing 5 filmi vaatama! Super! :P

Clifton Beach

Clifton vol 2.

Hetkel kõik!

Olge tublid,


Teie Katu

Meil on nüüd AUTO!! :)

Hei!

Mul nüüd teile suur uudis. Me ostsime endale täna auto!! Minu esimene auto! :D Autoks siis 1999. aasta Hyundai Lantra Sportswagon  - universaalkerega ja automaatkäigukastiga. Eestis muidugi sellise auto poole ei vaatakski, aga kuna siin auto farmitöö tõttu väga vajalik, siis tuli see otsus suht kiirelt ära. Eelmised omanikud olid toredad noored inimesed, kes olid ka selle ostnud 2 kuud tagasi lihtsalt selleks, et roadtrip teha Melbournest siia Cairnsi. Auto täitsa korralik ja ruumikas, niiet meie suured kotid ja muu kraam peaks kõik ära mahtuma. Nüüd ei ole enam muret sellega, et uusi asju ei või osta, sest autosse ju mahub ikka :D
Võtsime hostelist ka kohe hulk raamatuid kaasa, et siis tee peal hea lugeda.

Autoost oli meil koguaeg mõttes ja kuna nüüd ikkagi tööd otsides paljudest kohadest ka öeldi, et suht ilma autota ei ole neil meile midagi pakkuda, siis tuli see ost ikkagi ära teha. Seega soovitan soojalt Eestist tulles ikkagi niipalju raha kaasa võtta, et ka autoostuks jagub. Seda muidugi siis kui kohe plaanis farmitööle minna. Meil sellessuhtes väga vedas, et saime enne kuurordis head raha teenida. Auto ostsime siis kolme peale, umbes 870 dollarit näkku, mis teeb vähem kui meie nädala palk oli Dugongis. Niiet pole hullu midagi see auto ostmine :) Hiljem kui farmipäevad tehtud ja trippimised lõpetatud, saame ju auto taas maha müüa.

Eile päeval oli meil veel mõttes, et võtame nädalaks rendiauto ja sõidame sellega piirkonnas ringi. Hindu uurides jõudsime aga järeldusele, et kasulikum tuleb ikkagi auto osta, sest meile sobiva rendiauto hind nädalaks oli ligi 800 AUD! Röövimine, sama rahaga saime Uus-Meremaal ringi sõita 2 nädalat!

Nüüd siis homme lahkume meie hostelist, otsime tööd ja avastame uusi toredaid kohti :)

Markus pani meie autole käpa peale ;)

See siis hetkel kõik ;)

Bye!

Teie Katu

Töö otsimine Cairnsis

Terekest!

Work, work, work...:

Olen Carra ja Markusega alates 9. märtsist saati Cairnsis olnud ja töö otsimisega tegelenud. Hetkel veel midagi kindlat meil ei ole, aga õnneks väga muret sellega pole ka, kuna rahaline seis siiski üsna hea. :)

Mida me siis töö leidmiseks teinud oleme?
Kõigepealt hakkasime otsima tööd cottoni farmi või cottoni ginni ehk puuvilla ümbertöötlustehasesse, kuna kuulsime, et seal pidid väga head palgad olema. Ühe lahke eestlase käest saime veidi infot ja kontakte, et kust võiks uurida, kuhu kirju saata ja mis numbritele helistada.
Helistasime siis kõik kohad läbi, nii töövahendusfirmad kui ka otsekontaktid. Enamasti öeldi, et kas neil hetkel kõik kohad täis või et täitke internetis avaldus-ankeet ära. Oleme siin ikka mingi viies kohas ankeete täitnud kõikvõimalike andmetega, aga kuskilt pole ühendust võetud. Infot on antud, et kui mõni koht peaks vabanema siis annavad teada, aga muidugi selle peale ju lootma ei saa jääda.

Loomulikult oleme korrastanud ka oma CV-sid, et need ikka võimalikult farmitööle sobilikud oleksid. Minu CV-s on siis hetkel pikaajaline töökogemus Sarapuu farmis :D (muru niitmine, marjade korjamine, puude ladumine, värvimistööd jne), roopakkimine Muhros, õunte korjamine ja pakkimine Inglismaal, töötamine Kreekas ja Aussi töökogemus. Kõik suht sellised tööka maainimese lihttööd. Kui taas kuskile hotelli lähme, siis saab uuesti päris CV´d kasutada. :)

Oleme igapäevaselt helistanud ka National Harvest Labour Information Service´sse, kust siis saab võimalike töökohade osas infot, aga siiani pole neil suurt midagi pakkuda olnud.
Samuti igapäevaselt hoiame silma peal Aussi suht kõige populaarsemal infosaidil Gumtree, kus pannakse ülesse kõikvõimalikke kuulutusi ja muidugi ka tööpakkumisi. Lisaks laadisime sinna ülesse ka meie enda töö otsimise kuulutuse.

Mis hetkel meie tööotsinguid ka piirab on see, et meil ei ole autot ja et me otsime tööd kolmekesi. Autoost on meil küll mõttes, aga hetkel veel proovime niisama leida. Siis ka hea võrdlus olemas, et kas ilma autota üldse mingit normaalset farmitööd saab. Kolmekesi tahaksime ühte kohta tööle saada, aga samas kui hea pakkumine ikka tuleb, siis loomulikult oleme valmis ka eraldi paikadesse minema.

Täna käisime tööbüroos Happy Travels. Seal tuli täita avaldus ning ajasime kiirelt ka mingi naisega juttu, kes siis töökohti backpackeritele vahendab. Tema muidugi ka kohe ütles, et kolmekesi keeruline tööd leida. Sealt siis lubati 7 päeva jooksul mingi farmitöö leida...Kui nende kaudu tööle minna, siis peab vist mingi 190 AUD liikmetasu maksma. See muidugi ``nohu´´, kui nad normaalse koha leiaksid, kuhu kolmeks kuuks jääda saame. Eks näis.

Homme on meil siis plaanis võtta rendiauto ja veidi ümbruskonda sõitma minna. Ehk siis proovime ära ka silmast-silma tööotsimisviisi, kus lähme farmi ise kohale ja uurime farmeritelt, kas ja mis töid neil pakkuda on.
Meil siis hetkel oluline, et saaks sellisesse kohta tööle, kus saab ära teha 88 farmipäeva, et saada ihaldatud teise aasta viisa :)
Plaanis on minna Mareeba kanti ja Innisfaili ning muidugi ka sõita läbi mõningatest randadest ja teistest ilusatest kohtadest, sest oleme ikkagi ju Working Holiday´l :D

Cairnsi elu:

Kui töö otsimine kõrvale jätta, siis olen veidi saanud ka Cairnsi linna avastada ja leian, et see on ikka üks väga-väga ilus, hubane ja mõnus troopiline linn, kuhu kasvõi pikemalt elama tulla. Linn on suhteliselt väike, ei ole kõrgeid pilvelõhkujaid ja ilusad mäed paistavad taamal. Rannaäär on kena ja seal ka suuuur bassein, kus linnarahvas ujumas ja päevitamas käib.

Cairnsi bassein

Vasakpoolne - minu Ginger Beer
(parempoolne Markuse :D)

Meie kõigi lemmikjoogiks siin on Bundabergi Ginger Beer, mis on siis alkoholivaba ingverimaitseline karastusjook ning seda müüakse erineva suurusega pudelites. Mina eelistan siis 750 ml, nagu kõrvalolevalt fotolt näha :D Ginger Beer hakkas mulle väga meeldima juba Inglismaal olles. Super hea jook ikka!

Eile tähistati St. Patriku päeva, mille raames toimus istumine ka meie hostelis. Riietuda tuli rohelisse, saime 10 dollari eest süüa grillvorste, pilvi, grill-liha ja -kana ning salatit ja huvitavat rohelist värvi jooki. :)

Jutustasime hosteli elanikega. Rahvustest kohtasime esimest korda kolme tüdrukut Islandilt! Väga lahe oli nendega rääkida, kuna nad ka ju nii kaugelt tulnud. Mina sain magama kuskil 2 ajal öösel. Pole ammu nii hilja magama läinud. :D

Hostelist siis niipalju, et nimeks on JJ´s Backpackers Hostel, asub kesklinnast eemal mõnusa jalutuskäigu kaugusel. Väga rahulik ja kena hostel, väikese basseiniga, kuhu päeval hea ennast jahutama minna. Tuba meil kahe nariga ja ainult ühel ööl oli lisainimene toas. Muidu ikka kolmekesi :) Kahjuks toas kappe pole, seega asjad meil kõik põrandal kuhjas :D

Oleme siin kuuel korral mänginud ka Monopoly, seal siis erinevad maailma linnad sees, kus Eestile lähim linn on Riia. Täitsa põnev ja huvitav oli, sai emotsioone välja elada. Lisaks oleme ka lihtsalt kaarte mänginud. Ühesõnaga igav meil siin pole. :)

Internetis saame ka nüüd lihtsamini ja odavamalt käia. Leidsin sellise odava pakkumise Optuselt, et 2 dollarit päevas maksan ja saan piiramatult helistada, sõnumeid saata ja internetti kasutada! Töö otsimisel see väga kasulik diil. Oleme siiani selle leiuga väga rahul.

Sellega seoses on mul nüüd lisaks Telstrale veel ka teine number. Õnneks mo HTC on dual sim-kaardiga, seega saan mõlemad kaardid korraga sees hoida. Telstra ka ikka vajalik, sest maapiirkondades miski muu peale Telstra ei pidavat töötama. Kui vaja mind mingil põhjusel kätte saada, siis saate mõlemat numbrit proovida. :)

Minu numbrid: Telstra: +61 487 327 924 ja Optus: +61 478 186 778

Hetkel siis kõik, tegeleme taas tööotsinguga :)

Olge ikka munuksed,

Teie Katu

Uus sihtkoht - Cairns

Tere taas,

Räägin teile nüüd veidi mis edasi toimuma hakkab :)

Edasised plaanid arenesid meil järgnevalt: Aucklandis olles hakkasime otsima öömaja Sydneysse, saatsime kuskil 15le Sydney hostelile kirju, aga jaatavat vastust kuskilt ei saanud, kuna sel nv on Sydneys Future Music Festival ja Top Gear´i Festival. Otsustasime siis, et kuna meil ju otseselt Sydneysse jääda polekski vaja, et lendamegi kohe edasi uude sihtkohta, kus ka tööd otsima saame hakata. Arutasime ja mõtlesime ning järgmiseks sihtkohaks on meil Queenslandi linn Cairns! :P

Lend läheb meil homme, 9. märtsi hommikul kell 6:00 seega ööbime lennujaamas. Internetikommentaaridest lugesin, et siselendude terminalis ööbida ei saa, seega jääme esialgu rahvusvahelisse terminali ja hiljem siis kuskil öösel 3 paiku liigume edasi.
Selline elu siis meil :)

Igal juhul saab Cairnsis huvitav olema, kuna ma pole ju seal varem käinud :)

Hetkel siis kõik ;)

Katu

Viimased tegusad päevad ja puhkuse lõpp

Hei!

Kui antud postitust alustasin, siis olime omadega jõudnud Aucklandi lennujaama ootama äralendu Sydneysse. Oli just paras hetk, et kirjutada teile veel meie seiklustest Uus-Meremaa põhjasaarel.
Nüüd siis oleme Sydney lennujaamas ja üritan blogiga ka hetkeseisu jõuda :)

Aga jätkan siis sealt, kus pooleli jäi:

12. päev: termaalalade avastusretk

Taaskord algas üks tore päev, mille käigus saime näha väga imelisi ja värvikaid kohti, seda siis taas termaalaladel kuumaveeallikate, mudaaukude ja auravate kraatrite näol.

Esimeseks kohaks oli meil Craters of the Moon ehk siis kuukraatrid. Meie poolt külastataval alal oli päris mitu ikka väga-väga suurt auku ja palju väiksemaid. Need kõik aurasid, vett sees ei olnud.

Edasi liikusime sellisesse kohta nagu Waiotapu thermal wonderland, kus oli hästi mitmekülgne maastik, hästi palju oli näha ja avastada. Imestust oli ikka palju, sest kuumaveeallikate vesi oli niiiivõrd värvikirev, et ükski koht polnud teisega sarnane. Superilusad olid need suured auravad allikad. Lemmikuks oli mul seal selline helerohelist tooni veeauk ja selle pragunevad kaldad.

Champagne pooli taustal

Tee kuradi koju :)

Champagne pool

Minu lemmik heleroheline kraater

'

Kolmandana käisime Waimangu volcanic valley´l. Seal asus kuumaveeallikas nimega ``Frying pan lake´´, mis on maailma suurim kuumaveeallikas. Lisaks oli üks väga ilus helesinist tooni veega kraater ``Inferno crater´´. Waimangu tähtsus seisneb selles, et ta on üks kõige nooremaid geotermilisi süsteeme.

Inferno crater

Waimangu

Selle päeva jooksul olime jõudnud juba niipalju teha ja ringi jalutada, aga siiski sellega meie tegemised ei piirdunud. Ööbimiskoht Rotorua linnas leitud, läksime Waikite valley termaalveebasseinidesse ujuma. Pidime algul minema linnas asuvasse Polüneesia spaasse, aga hosteli vastuvõtutöötaja soovitas meile just Waikitet, kuna seal pidi olema 100% puhas kuumaveeallika vesi. Nii ta ka oli, saime ise käia vaatamas seda allikat, kus vesi kees ja auras ning kuidas ta lõpuks meile basseini jõudis.

Väga super oli seal lõõgastuda. Erinevaid basseine oli 6, 4 neist suuremad ja soojemad ning 2 väikest jahedama veega basseini. Kõige soojem oli 42-kraadine vesi.
Koht oli ka super, kuna asus väga looduskaunis kohas pm metsa sees, niiet avanev vaade oli põõsastele ja puudele.
Kindlasti soovitaksin seda kohta kõigile kes ka plaanivad Uus-Meremaale reisida.

13. päev: maooridel külas

Maooride kogunemiskoht

Selle päeva eesmärgiks oli näha Uus-Meremaa tuntuimat geisrit ja külastada nz põliselanikke maoore.

Käisime siis sellises kohas nagu Whakarewarewa, mis on termaalalal asuv maooride küla. Seal oli meil kõigepealt maoorist giidiga ekskursioon, mille käigus räägiti palju maooride elust sellisel pinnal nagu on termaalala. Näidati kus ja kuidas nad maa sees süüa teevad ja termaalveega basseinis pesemas käivad.

Hullud maoorid

Nägime ära ka Pohutu geisri purskamise, päris võimas veejuga paiskus ikka ülesse. Kahjuks olime geisrist suhteliselt kaugel ja väga head pilti ei saanud, aga elamuse ikkagi saime.

Pohutu geiser

2 päeva Aucklandis:

Õhtuks sõitsime ära Aucklandi. Seal oli meil esialgu tükk tegemist, et majutust leida. Päris paljud kohad olid täis. Ühes hostelis lubati meil telefoni kasutada ja nii helistasime mingi 8 kohta enne läbi kui lõpuks endale majutuse saime. Selleks sai siis BK hostel, mis osutus olevat väga heas kohas, kesklinna piirkonnas ja tuntud kohviku Starbucksi vastas. Nii me kahel hommikul sealt ka kohvi ja saiakesi ostsime.

Aucklandis olime siis põhimõtteliselt kaks päeva. Palju me seal ei teinud, kuna olime ikkagi reisist ka väsinud ja põhiliselt tegime siis edasisi plaane. Suur osa päevast kulus meil muidugi ka riiete pesemisele. Hostelis oli ainult 1 pesumasin ka. Kuivatile raha ei raisanud, seega pidime kõik riided tuppa kuivama panema. Leiutasime siis hea süsteemi, et võtsime madratsid narilt ära ja panime riided pulkade peale kuivama. :D

Riiete kuivatamine Aucklandi hostelis

Kokkuvõte ja kuluarvestus reisi kohta:
Meie reisikirja lõppu tooksin välja ka veidi arvulisi numbreid selle kohta, et kui palju raha meil põhilisematele kuluallikatele läks. Kõik kulud jagasime muidugi kolmeks :). Kuna reisisime ringi autoga, siis suurimad kulud ongi sellega ka seotud. GPS-i andmetel läbisime me 15 päevaga Uus-Meremaa lõuna-ja põhjasaarel reisides ligi 3500 km! Päris muljetavaldav või mis.

Kulud siis sellised:
Bensiin: 700 NZD ~ 450 EUR
Autorent: 880 NZD ~ 563 EUR

Kui ma võrdlesin oma pangaarvet enne reisile minekut ja nüüd, siis kokku on kohapeal kulunud umbes 2400 AUD ehk jämedalt 1900 EUR. Samas kui mõelda, et selle raha teenisin ma Dugongis umbes kahe nädalaga polegi ju väga hullu :)
Arvan et puhkus oli meil super ja kulunud raha on nende elamuste ja seikluste kõrval väga tühine. Jään juba pikkisilmi ootama järgmist puhkusereisi :P

That´s the end of our holiday story! :)

Sellega siis lõppes hetkel Uus-Meremaa osa ja edasi taas Austraalia ja sealsete toimetuste juurde.
Loodan et oli huvitav ja teil tekkis ka soov seda riiki külastada. See on seda väärt! :)

Kõike head,

Teie Katu

11. päev: vulkaanid ja kuumaveeallikad

Hei,

Siit reisikirjeldus ühe mu lemmikpäeva kohta siin Uus-Meremaa põhjasaarel:

11. päev: Mt Ruapehu ja Tokaanu kuumaveeallikad

2300 m kõrgusel Mt. Ruapehu otsas

11. päev algas meil Ohakune infopunkti külastusega, kust saime veel veidi vajalikku infomaterjale. 
Edasi sõitsime Whakapapa külla, mis on siis üks suusakuurortidest talvisel ajal. Praegu on siin aga suht sügise algus, seega lund ei ole aga läksime sinna selleks, et sõita mäe otsa. Nimelt Mt Ruapehu otsa, mis on siis üks kolmest aktiivsest vulkaanist antud Tongariro rahvuspargi alal. 

Mägi on ise 2797 m kõrgune ja see võib iga hetk pursata :D Vähemalt viimasel ajal on seal veidi vist tegevust olnud, sest kui me informatsiooni küsisime vulkaanikraatri juurde mineku kohta, siis öeldi, et sinna alasse ei soovitata minna.

Mis aga meie siis ära tegime. Nimelt sõitsime tõstukitega mäe otsa, 2020 m kõrgusele ning edasi läksime sealt jala mööda tähistatud rada kõrgemale. Rada viis 2300 m peale, aga kuna tipus oli ikka väga-väga tugev tuul (mingi üle 100 km/h võis see küll olla), siis me jäime pidama ehk mingi 2200 m peale ja otsustasime alla tulla. Matk võttis aga meil 2 tundi. Vaated olid superägedad, aga muidugi füüsiline vorm peaks ikka parem olema selliste matkade jaoks. :D See oli meie nz reisi 3. tõsisem rännak ja kindlasti üks raskemaid, kuna tuul oli väga tugev ja päris külm hakkas ka.

Üleval leidsime supervaatega koha ning tundsime ära, et see paik on kindlasti olnud ka filmis Sõrmuste Isand (Two Towers) – kaks kõrget järsku mäge ja kaugel eemal olev vulkaaniline mägi – Mount Doom (tegelikkuses siis Mt. Ngauruhoe). :) Laaheee!

Mäed

Lumi Mt. Ruapehu jalamil

Nagu ma juba mainisin siis sõitsime üles mäkke tõstukitega, samasugustega millega ka Queenstownis. Kui ma Q. ikka väga kartsin seda sõitu, siis seekord oli väike hirm 1. kord, aga kui me juba mäest alla tulime, siis mul oli vist adrenaliin nii laes, et ma üldse enam ei kartnud ja julgesin isegi pilte teha. :D

Kuumaveeallikas

Mt. Ruapehu nähtud, liikusime edasi Tokaanu kuumaveeallikate juurde. Kui mäe juures oli ikka väga külm, nõnda et panime suht kõik oma riided selga, mis üldse kotis olid, siis sinna termaalpiirkonda jõudes oli kohe väga-väga kuum ja pidime riideid vähemaks võtma. Nägime seal siis keevaid-pobisevaid mudaauke ja auravaid rohekat-kollakat tooni kuumaveeallikaid. Katsusime ettevaatlikult seda vett ka ja no ikka tõsiselt kuum oli see! Üks auk oli ikka kohe väga sügav. Mulle tuli kohe meelde USA Yellowstone rahvuspark (mis on ka suur vulkaanikraater) ja mingi vulkaanifilm selle kohta :D

Väga sügav kuum auk

Tokaanu termaalalal

Ööbisime siis Taupo linnas, mis asub Taupo järve ääres. Taupo järv on suurim järv kogu Aasias-Okeaanias. Võrdlusena võib tuua hea näite, et see järv on umbes sama suur kui Singapur. Singapuris elab kuskil 5,8 miljonit inimest, Uus-Meremaal ainult 4,4 miljonit. Seega kõik NZ inimesed peaksid mahtuma elama Taupo järve suurusele alale ja ruumi peaks veel üle jääma ka Eesti inimestele! :DTaupos ööbisime Rainbow Backpackersis.

Jätkub...

Katu

9. ja 10. päev: puhkepäev ja jõudmine põhjasaarele

Tere!

Jätkub meie reisiblogi:

9. päev: puhkepäev Blenheimis

9. päeva hommikul sõitsime ära Blenheimi, et seda linna ka kaeda. Sinna jõudnud, tegime endale enne põhjasaarele minekut ühe puhkepäeva, sest siiani on ikka väga tihe ja kiire graafik olnud. Kõigepealt otsisime endale öömaja, selleks siis Koanui Lodge and Backpackers. Jalutasime siis niisama linnas, vaatasime veidi poodides ringi ja sõime restoranis lõunat. Õhtusöögi tegime endale taaskord ise. Seekord siis ahjuliha, kartulid ja salat. Kõrvale mekkisime kohalikke Marlbourogh piirkonna veine. 

10. päev: Wellingtoni muuseum ja ööbimine Ohakune linnas

Hommikul vara alustasime sõitu Pictonisse, kust läks meie laev NZ pealinna Wellingtoni. Laevareis kestis 3 tundi. Jõudnud kohale, läksime NZ rahvusmuuseumi Te Papasse. See oli väga-väga huvitav, aga liiga suur, et kõike läbi käia. Kuna parkimine oli tasuline ja meil oli see võetud 2ks tunniks, siis pidime ikkagi edasi liikuma. Meil oli vajalik Wellingtonist edasi liikuda, et oma reisigraafikus püsida.

Wellingtonis NZ rahvusmuuseumis

Ööseks jäime Ohakune linna Alpine Motel and Backpackers´isse. Talvel on linn väga populaarne suusakuurort, kuna asub Turoa suusanõlvade läheduses Mt Ruapehu mäe jalamil.

Jätkub...

Katu

7. ja 8. päev: Motueka ja Abel Tasmani rahvuspark

Hei!

Leidsime veidi aega ja netti, et uus postitus üles panna:

7. päev: Motueka 

Meie seitsmes päev möödus suures osas autos, kuna pidime läänerannikult jõudma üles põhjarannikule, et ka seda piirkonda jõuaks avastada.

Teekonnal tegime ühe söögipeatuse ja vaatasime eemalt ka nz kõige pikemat rippsilda - The Buller Gorge Swingbridge 110 m.

Õhtuks jõudsime Motueka linna. Linn oli õhtul suhteliselt väljasurnud ja tühi, üritasime leida normaalset õhtusöögikohta, sest kõhud olid päris tühjad. Paraku jah meile midagi sobivat silma ei hakanud. Huvitav ja imelik n.ö. tumeda turismi valdkonda kuuluv leid oli selline, et restoran ja baar asus kirikus! Koha nimeks Gothic Restaurant and Bar. Piilusime sinna sisse ka ja tõesti oli restorani sisustus samalaadne kui kirikus. Väga hirmus oli see meie jaoks. Ei saa küll aru kuidas seal võib söögiisu tekkida!

Söögi tegime siis sellel õhtul ise. Poest ostsime liha, kartuleid ja tegime toorsalatit. Liha ja kartulid grillisime. Oli ikka hea see enda tehtud toit. :)

Ahjaa, ööbisime sellises backpackersis nagu Laughing Kiwi. Köök nägi välja nagu mõni suvila, suht kena ja korralik. Ilus koht oli.

8. päev: Jalutuskäik Takaka mäkke, Pupu Springs ja Kaiteriteri rand

Takaka Hill

Motuekast startisime Abel Tasmani rahvuspargi suunas, kus meil oli soov mõningaid kohti külastada ja ka veidi pikemalt matkata.

Esimeseks peatuskohaks oli siis Takaka Hill. Jalutasime kõrgele mäkke, mis oli 791 m kõrgusel merepinnast. Päris ilusad vaated avanesid ümbritsevale maastikule.

Pupu Springs - maailma selgeim vesi

Lisaks käisime vaatamas (Te Waikoro)Pupu Springsi, mis on siis allikas maailma ühe kõige selgeima ja puhtaima veega. Vee läbipaistvus on seal kuni 63 m. Tõesti paistis põhi väga hästi kätte. Vesi on seal kaitstud, niiet kokkupuude veega on igati keelatud. Ka veepudelit seal täita ei tohi.

Pärast pikka-pikka sõitmist kurvilisel teel jõudsime Kaiteriteri linna, kus käisime rannas. Rand oli väga ilus ja vees oli ka värskendav ja mõnus ujuda.

Kaiteriteri rand

Ööbisime Nelsoni linnas Paradiso motellitoas. Backpackerisse seekord ei saanud, kuna linnas suht kõik kohad oli hõivatud. Samas kolme peale ei maksnud see motellituba ka ülemäära palju.

Nelsonis käisime õhtusööki söömas restoranis, kus sain ägeda uue kogemuse. Nimelt tellisin endale Stonegrill steak´i mis tähendas, et mulle toodi lauda toores steak, mida pidin ise küpsetama 400 kraadise kuuma kivi peal. Lõikasin liha tükkideks ja lihtsalt keerasin neid, kuni arvasin, et liha on minu jaoks parajalt küps. Väga-väga hea oli!

Stonegrill steak :P

Jätkub...


Katu

5. ja 6. päev: Matk Queenstowni mäkke ja liustike juurde

Tere!

Siit siis jätkuvad meie seiklused:

5. päev: Queenstown Hill ja Wanaka Puzzling World

Queenstown Hill

Hommikul alustasime Queenstownis jalgsimatka ülesse mäkke, et näha avanevaid vaateid. Matkaraja nimeks oli Queenstown Hill Track. Matk oli alguses veidi raske, kuna ammu pole me kuskil mägisel ajal jalutanud-matkanud. Samas oli see aga väga hea tunne ja üldse see oli üks selle reisi kõrghetki. Avanevad vaated olid niiiii vapustavad, et ma polnud ammu nii hästi ennast tundnud.

Edasi sõitsime Wanaka suunas ja seda mööda nz kõige kõrgemal asuvat maanteed pidi. Osa teekonnast kulges siis 1076 m merepinnast kõrgemal. Super! Nagu ikka kõrgemale minnes, siis meil on ikka päris tihti siin kõrvad lukku läinud, sest sõidame pidevalt mägede otsas. Siin ju suht ainult mäed ongi :D Vägev!

Puzzling World

Wanakas külastasime Stuart Landsborough asutatud Puzzling Worldi, kus olid erinevad illusioonitoad, jälitavate peade tuba :D jne. Väga kihvt oli. Kõrgpunktiks oli muidugi labürint. Seal tuli üles leida 4 torni ja siis lõpus ka väljapääs. Meie ekslesime seal oma 45 minutit. Lahe ja huvitav oli.

Kuna ilm oli Wanakas väga soe ja lämbe, siis otsustasime Carraga, et peame ikka ka ujumas ära käima, sest Markus juba end 2 korda järvedes kastnud. Lake Wanaka oli päris jahe, aga väga hea karastav tunne oli. Mõnus oli ujuda, kui lumised mäetipud taamalt paistsid. :)

Ujuma Lake Wanakasse!

Wanaka ööbimiskohaks oli Matterhorn South Lodge. Selle koha leidsime lihtsalt mööda sõites :)
Toas oli meil 1 lai voodi ja kaks narivoodit. Loomulikult ka oma vannituba. Taaskord super koht.

6. päev: Liustikud Fox Glacier ja Franz Josef

Meie seikluse 6. päev algas sõiduga taaskord väga populaarsete vaatamisväärsuste juurde. Seekord siis liustikke kaema. Esimene oli Fox Glacier ja teine Franz Josef.

Fox Glacier

Franz Josef

Southern Alps

Mõlemad liustikud on väga hästi ligipääsetavad, seetõttu ka seal niipalju turiste käib.

Pärast Fox Glacierit sõitsime lookout´i, kust avanes hea vaade lõunaalpidele, kõrgeimaks tipuks siis taas Mt. Cook. See tähendab, et me jõudsime oma reisiga teisele poole Mt Cooki mäge.

Franz Josef ka üle vaadatud, otsustasime veidi aega edasi sõita, et mitte aega raisata. Kuskil poole 10 paiku leidsime teeäärse koha Wildside Backpackers ning saime sinna öömajale, maja nimeks The Teapot Cottage. Selleks oli siis eramaja, täielikult vanaaegse sisustusega n.ö. vanaema kodu. :) See oli väga mõnus ja hubane koht koos vinüülplaadimängija ja kiiktoolitega. Nautisime seda kohta täiega. Siiani on see olnud kõige omanäolisem ööbimiskoht.

Teapot Cottage

Maja perenaine soovitas meil minna öösel looduslikesse kuumaveeallikatesse ujuma. Toas oli meil kenasti kaart ka olemas, et kuidas sinna jõuda. Asusime siis jala teele, rada kulges suht ohtlikult mööda jõe kallast ja läbi metsa, aga kohale me jõudsime. Kahjuks oli seal antud hetkel suht vähe vett ja me ei taibanud kaasa võtta ka labidaid, et endale sobiva sügavusega auke kaevata. Mis siis ikka, jalutuskäik oli aga vägev, kuu paistis ja ka tähed olid väljas. Idee oli iseenesest vägev.

Jätkub...:)

Katu