Viimased 6 kuud...

Hei-Hoo!

29. mai oli päris tähtis kuupäev, sest täpselt 6 kuu pärast lõpeb minu 2. aasta viisa ning siis on aeg siit riigist lahkuda. Lisaks on mo sünnipäev kuu aja pärast :) Minu sünnipäevakink - GoPro jõudis ka kohale! Õpin seda nüüd kasutama ning tellisin täna veel erinevaid tarvikuid ka juurde. Varsti saab siis filmima hakata :P
Eile tulid mulle külla ka Carra ja Markus!! Nad nimelt sõidavad Capellasse, et seal taas Graincorpis tööle hakata. Väga tore oli neid üle pika aja taas näha, viimati sai nendega koos oldud ju aastavahetusel Sydneys. Carral oli kaasas ka Austraalia aja algusest saati kaasas olnud Põltsamaa Tõmmu! Küll see oli hea, meenutas Eestit.

Negatiivse poole pealt oli eilne varahommik üsna masendav. Tegin tööl lisaööd ja olin tarper ning tõstsin oma selja ära. Presendid olid tol ööl ikka päris rasked kuna olid vihmast märjad ning nende tirimine ning rullimine ei läinud nii lihtsalt kui tavaliselt. Tööl olles hakkas selg juba valutama ja oli väga ebamugav tööd teha. Õnneks üks tore töökaaslane näitas mulle erinevaid harjutusi mida teha. Nüüd olen siis meie elutoa põrandal oleva teki peal ikka päris palju venitanud ja proovinud veidi selga lõõgastada. Vahepeal on valu on ikka päris suur, aga jään elama, sest ega muud üle ka jää, homme õhtul pean ju taas tööle minema.

Vahel saab tööl nalja ka :D

Meil jälle üks suur uudis. Nimelt meie majakaaslane Adam kolib ka ära! Ta sai Tamworthi tööle ning saab nüüd koju pere juurde minna. Niiet umbes nädala pärast jääme majja kahekesi! Milline luksus küll! :) Tundub et nii peabki siin minema, et kui korra elad suht kehvades tingimustes, siis hiljem taas väga-väga heas.
Kui paar nädalat tagasi oli veel probleem, et toidukraam ei tahtnud kappi ära mahtuda, siis no nüüd on meil küllaga ruumi. Hetkel peab tunnistama, et külmik täitsa tühi, sest 8 päeva sai ju järjest tööl käidud ning polegi jõudnud veel poes käia.
Täna kastsime lilli, pesin riideid ning oleme lihtsalt telekast saateid vaadanud ja puhanud. Vabad päevad on ikkka head.

Hiljuti tuli TV3-s Kolmedok saates välja lugu "Eestlased Austraalias: orjatööl ja paradiisis". Soovitan kindlasti vaadata, aga pean ütlema, et minu meelest oli saade üpriski sisutühi ja mage. Austraalia elust ja eestlastest võiks loo teha ikkagi keegi selline, kes paremini siinseid olusid teab. Miks mitte keegi selline, kes ka ise siin töötanud või kasvõi elanud. Paljud saates esinenud noored rääkisid ikka suht mõttetut juttu! Kas tõesti pole siis varem magatud ühes ruumis teiste inimestega, kellest mõni norskab väga valjult! No kammoon, palju hullemaid olusid saab ka elamiseks olla. Ma elasin ka 3 kuud tööhostelis ja 4-ses toas (8-ses korteris), kuid ma ei virise ja vingu seepärast hullult. Oli ebameeldivaid päevi ja hetki, aga raskused ongi selleks, et neid ületada ja iseloomu aitab see hästi kasvatada. Aga eks kõik muidugi inimeses kinni, kõigile lihtsalt ei sobigi taoline eluviis siin.

Väga palju rõhutati just seda orjatöö osa. Ma ei saa aru, miks inimesed üldse on nõus taolisi töid siis tegema. Kui on näha, et mõttetu töö, midagi ei teeni ja sind koheldakse sitasti, siis tuleb ju minema tõmmata ja uus ning parem leida! Aussis on väga palju normaalseid töökohti leida, ainult endal peab olema pealehakkamist, veidi õnne, tuleb kohalikega suhelda, leida tuttavaid ja uurida igalt poolt töövõimalusi.
Eks alguses Aussi tulles on ikka raske, eriti kui kedagi ees ootamas ei ole ning kohalikust elust ka aimu pole. See aga ongi kogu Aussi seikluse üks parimaid osasid, kui saab seda maailma avastama ja uurima hakata. Kui oleks teada, mismoodi kõik minema hakkab, siis ei oleks ju mingit põnevust siia tullagi.

Töö saamisega mul esialgu lihtsalt vedas. Oli suur õnn, et minu 3 sõpra olid kõik ühes kuurordis tööl ning sebisid mulle ka sinna koha. Järgmisesse kohta saamisel oli meil lihtsalt roppu moodi õnne (meile helistati Gumtree kuulutuse peale) ja sellest alates on kõik suhtkoht libedalt läinud. Eks vaeva peab ikka nägema, et edasisi töökohti saada, aga mida kauem juba Aussis olla, seda paremini tead ka, et kuhu tahad tööle saada ning mida selleks tegema peab. M.O.T.T. :)

Edasistest plaanidest niipalju, et 27. juunil esineb Narrabris Keith Urban ja meil on vist plaanin tema kontserdile minna :P

Eelmisel kahel nädalal töötasin kokku 12 päeva ehk 144 tundi. Pääris palju! Nüüd veel nädal öövahetust. Audioraamatutest sai ära kuulatud Markus Zusak "The Book Thief", mis rääkis II maailmasõja aegsest Saksamaast, juutide tagakiusamisest ja ühest väikesest tüdrukust kõige selle keskel. Väga meeldis see raamat.
Nüüd olen ette võtnud J.K.Rowling "The Cuckoo´s Calling" ja John Grisham "The Confession". Peaks huvitav nädal tulema :P

Päikesetõus tööl

Kõike toredat,

Teie Katu

Ilus elu

Tere!

Seekord pikenes minu töönädal 8-päevaseks, sest üks naine ei soovinud nädalavahetusel tööl olla ning ta andis on pühapäeva lihtsalt minule :) See oli suur õnn, sest pühapäeval on topelt tunnitasu! :)

Leidsin selle ühe päevaga teenitud rahale kohe ka rakenduse. Nimelt minu fotokaga juhtus ükspäev õnnetus ning ta enam ei tööta :( 5 aastat pidas vastu ja vist nüüd ongi kõik. Käisin kohalikus kaamerapoes ka uurimas parandusvõimaluse kohta, kuid ainuüksi siit parandusse saatmine maksab 100 aud ning ega ei tea ju ka, et mis täpsemalt viga on.
Seeega otsustasin endale varajaseks sünnipäevakingiks tellida GoPro videokaamera :) Plaanis meil paari kuu pärast ju idakaldal veidi reisida ning siis seda hädasti vaja kui vee all snorkeldame ja muid aktiivseid tegevusi harrastame. Juheii!
Peaaegu kogu vajaliku raha GoPro ostmiseks teenisin kokku pühapäeval töö olles! Uskumatu!

Hea uudis on ka see, et minu uus pass ja ID-kaart on õnnelikult Aussi jõudnud. Aega läks 7 nädalat. Lasin need Brisbane saata, et siis sinna mingi aeg järele minna. Arvatavasti juhtub see siis kui idakallast mööda Emeraldi poole reisime. Siit Narrabrist lahkume millalgi juuli lõpus.

Järgmine väga tore asi on see, et meie maja perenaine läks ära puhkusele ning tuleb tagasi alles 10. juulil! :D See tähendab siis seda, et saame nüüd ise majas perenaisi mängida :) Meil oli selline kergendus, et ta ära läks, sest viimasel ajal hakkas ta oma imeliku käitumisega ikka üsna närvidele käima. Ei osanud me soojapuhurit õigesti kasutada, pesime nõusid valel ajal (liiga tihti või liiga hilja) ja no üldse ta ei osanud väga oma mõtteid ja soove viisakal moel väljendada. Üks õhtu oli meie elutoas tema bushwalking klubi koosviibimine ligi 15 inimesega ning me olime sellest ikka päris kohkunud. Sõime oma magamistoas paki krõpse ja viinamarju, sest kuidagi ei tekkinud tahtmist kööki õhtusööki tegema minna, kui seal pidu peeti. Aga see selleks.

Nüüd on meil siis vabadus. Elame majas kolmekesi, lisaks meile ka kaasüüriline Adam, kes aga puhkepäevadel alati Tamworthis kodus viibib. Temaga saame küll väga hästi läbi.
Meie kohustuseks jäi ka aias olevate lillede kastmine ning selle eest ei pea me ühe nädala üüri maksma. Vägev!
Üürisummat ta meil ka õnneks ei tõstnud, kuid kui gaas otsa saab, siis peame uue ballooni ostma, mis maksab ~127 aud.

Oleme vabu päevi ikka täiega nautinud. Eile tulid külla Elo ja Karel, pesime ja koristasime õues autosid ning pärast jõime teed ja ajasime niisama juttu.
Soetasime endale termostassid, et tööl oleks hea teed juua ning pressruumi ka kaasa võtta. Käisime ka nädala toidukraami ostmas ning peame nüüd öömenüüd välja mõtlema hakkama.

Päevavahetused on tööl nüüd lõppenud ning kolmapäeva õhtul alustan öövahetusega. Hakkasime uue unegraafiku harjutamisega pihta juba eile. Vaatasime ära 4 filmi, mina pidasin vastu poole 5ni hommikul ning siis vajusid küll silmad kinni. Vaatab kuidas täna läheb.
Filmidest oli kindlasti parim "White House Down" Channing Tatumiga peaosas :) Ka hea aga väga-väga kurb oli "Hachiko A Dog´s Story". Lahistasime Triiniga mõlemad täiega nutta.

Töönädal möödus küll üllatavalt kiiresti. Kuulasin ära Dan Browni "Inferno" ning alustasin Stephenie Meyeri "Twilight" raamatutega.
Yard´i-päev möödus põnevalt, Kimiga koos sõitsime ringi, ajasime palju juttu ning riisusime ridade vahelt puuvilla hunnikutesse ning vedasime ära. Tol hetkel oli kõikide platside peale kokku ~1300 moodulit, kokku mahutab ala 4000. Seega ruumi veel on aga samas väga kiirelt tuuakse uusi mooduleid ka sisse. Õues oli nii hea olla, sest ilmad on päeval õnneks veel üsna soojad ja päike andis energiat nädala lõpuni tööl vastu pidada.
Vaikselt on hakatud ära vedama ka bale´sid. Nimelt Auscottil on tuleohtus ja kindlustus väga olulisel kohal ning kindlaks on määratud ka ladustamisel maksimum bale´ide arv. Eelmine aasta oli gin lausa üheks päevaks seisma pandud, sest maksimaalne arv oli järsku täis saanud.

Gator

Mount Kaputar tagaplaanil

Hommikused päikesetõusud on jumalikud!

Üks väga hea uudis on veel rääkimata. Nimelt Triin ostis endale kitarri! Nüüd saab siis seda tinistada ja laulda :) Hea et meil ikka neid vabu päevi niipalju on.

Olge munuksed!

Teie Katu

Külma saabumine

Tervitus kõigile!

Seekordne töönädal möödus küll superkiirelt. Eks vist seetõttu, et 12 h päevast töötasime ja õhtul 8 ajal koju jõudes ei olnudki aega suurt midagi muud teha kui pesema, süüa tegema ja 10 ajal magama.
Paraku läks meil ka ilm külmemaks niiet väga väga külm oli ka meie majas. Lülitasime küll radika sisse ja saime ka enda tuppa väikese puhuri, aga ikka on maja jahe. Eriti just hommikuti enne tööle minekut. Kohe no üldse ei suuda end voodist välja ajada.
Õnneks kestis see jube külm ainult paar päeva ning nüüd on veidi soojem ning sain ka vabal päeval õues päikese käes veidi patareisid taas täis laadida.

Pühapäeval olin siis tööl õues yard´i kohustusi täitmas. Tööks oli siis lihtsalt sõita meie sõiduki Gatoriga mööda puuvillamoodulite ridu ja loota, et kuskilt mingit põlemislõhna ninna ei hakka. Kui peaks mingi kahtlus olema, et mõni moodul põleb, siis tuleb kohe sellest teada anda.
Kuna oli nädalavahetus, siis ei olnud minuga kedagi kaasa sõitmas. Alguses siiski sõitsin koos ühe mehega, kes mulle näitas, et kus tankida ja kuhu täpsemalt üldse minema peab, aga siis ta lahkus ja 9 tundi pidin siis õues ringi sõites ära sisustama. Sõitsin maha ligi 70 km.

Sellel päeval oli just üks kõige külmemaid ilmasid nõnda, et mul oli seljas oma 7 kihti riideid! Meie maja perenaine andis mulle ka kenad soojad kindad. Vahepeal hakkas ka täitsa soe siis kui päike pilve tagant välja tuli, aga muidu oli ikka külm. Sooja sai ka siis kui kiiremini sõita.

Mul õnnestus kaasa sõita ka Moonboggyl, millega võeti rekka pealt maha ümmargusi puuvillamooduleid. Nägin ära kui täpne ja närvesööv töö see on. Võtsime moodulid maha kolmelt rekkalt ning asetasime need ka taas maa peale ühte enamvähem sirgesse ritta. Oli põnev ja igati hea kogemus.

Minu sõiduk - Gator

Kaunistus :)

Puuvillamoodulid

EESTI! :)

Moodulite read

Moonboggy

Moonboggy tööhoos

Feeder Bay´s töötades polnud nii külm, sest seal tuleb end rohkem liigutada ja kui töö tehtud, siis saab meie ruumi sooja istuma minna. Nägin ilusat päikeseloojangut ning avastasin mooduli pealt ka ufo! :D Vahel tuuakse meile ka valmis bale´d, mis mingil põhjusel ei sobi (liiga kerge/raske) ning siis peame need niiöelda lahti katkuma ning tagasi ginni ringlusesse saatma. Lahti harutamiseks kasutame surveõhku. Sai veidi ka nalja tehtud ning tekitasin meile lausa voodi :D

Moodulid feeder bays

Päikeseloojang

UFO :D

UFO kaugemalt

Voodi

Tööpäevad on hakanud tegelikult üsna kiirelt mööduma, sest avastasime enda jaoks hea meelelahutuse - audioraamatute kuulamise. Siiani olen kuulanud Andrus Kivirähk "Mees kes teadis ussisõnu" (lemmik :)) ja "Rehepapp", siis veidi ööülikooli ning täna võtsin ette Dan Brown "Inferno". Niiviisi päev otsa raamatut kuulates ja kaasa elades ei pane tähelegi, kuidas tööpäev otsa saab. Eks teistel võib küll huvitav olla meid vaadata, kui me omaette naeru kihistame. :D

Viimane kord Narrabri kaltsukates käies juhtus minuga järgmine lugu. Nimelt läksin leti äärde, et soetada omale kaks pluusi, kuid siis avastasin, et seal saab ainult sularahas maksta ning et mul ei ole piisavalt raha. Mul oli vaja 8 audi, aga mul oli ainult 4 ning siis ma ütlesin müüjale, et võtan ainult ühe pluusi ise samal ajal peopesas münte kokku lugedes. Müüja aga ei teinud sellest kuulmagi ning asetas mõlemad pluusid kilekotti. Kordasin siis oma lauset ning ütlesin, et kahjuks mul mõlema jaoks sularaha kaasas ei ole. Müüja südamlikult ütles, et piisab 4 audist ka, et me teeme ju heategevust... No päris hea või mis! Eks mul veidi imelik oli selle juhtumise üle, aga no kui ta arvas, et on okei ju siis on asi korras.

Edasi läksime ka ühte teise kaltsukasse. Sealt leidsin ühe topi ja suundusin seda ostma. Ja no muidugi oli seal olukord sama. Kaardiga maksta ei saanud ja mult taheti 3 audi. Lugesin siis peopesas oma allesjäänud sente, milleks olid peamiselt ainult 20- ja 10-sendised ning ehk üks 50-sendine ka. No igal juhul 3 audi sealt kuidagi kokku ei tulnud. Olin täitsa kohmetu ning hakkasin juba ostust loobuma kui müüja mulle ütles, et piisab sellest küll ning andsin kõik oma mündid tema kätte. Sain taas oma ostu sooritatud! Küll see oli soodne šoppamine!

Üleeile käisime sõpradega umbes 2,5 h kaugusel asuvas Tamworthi linnas, kus saime veidi poodides šoppata, kuid midagi erilist ma väga ei ostnudki. Ei taha palju sooje riideid ka osta, sest kui see töö siin läbi saab, mul neid ju rohkem vaja ei lähe ja peab ära viskama.
Õhtul tagasi jõudes läksime Elo ja Kareli poole õhtustama, sest Elol oli sünnipäev ning kartulisalat ootas söömist! Niii hea oli!
Eile oma viimasel vabal päeval küpsetasime ka kaks kooki. Triin tegi enda lemmikut kondenspiimakooki ning mina toorjuustukooki. Kella 8 paiku läksime siis neile uuesti külla, et kooki süüa :) Niimoodi kiirelt need vabad päevad möödusidki.
Nüüd siis taas 7-päevases töötsüklis.

Elo sünnipäev

Kartulisalat ja singirullid!

Toorjuustukook ja viimane pudel Casella veini

IMETOREDAT EMADEPÄEVA! :)

Kõike kaunist,

Teie Katu