Ja ongi aasta Austraalias!

Täna, 29. novembril aasta tagasi saabusin Austraaliasse! :)

Selle ühe aasta jooksul olen umbes 9 kuud töötanud ja 3 kuud kulutanud reisimisele ja töö otsimisele. Minu 1. töökoht oli baaridaam-ettekandjana Groote Eylandti saarel, kus viibisin ligi 2 ja pool kuud. Peale seda reisisin 2 nädalat imelisel Uus-Meremaal.
Tagasi Aussi jõudes läks umbes 1,5 nädalat enne kui meid värvati tööle Graincorpi.
Töötasime Graincorpi erinevatel saitidel (Emerald, Gindie, Springsure) üle 2 kuu.
Juunikuu veetsin Eestis pere ja sõprade seltsis jaane ja sünnipäeva tähistades.
Kuu aega reisisin ringi Austraalia idakaldal.
Augustis läksin tagasi tööle Graincorpi Emeraldis. Seal jagus tööd oktoobri lõpuni ja nüüdseks olen liikunud lõunasse ja töötanud Condobolini ja Parkesi saitidel.
Edasine tulevik veel lahtine...

Selline on siis lühidalt see aasta siin olnud.

Kõike ilusat,

Teie Katu

Töö ja lõbu Parkesis

Hei-hei!

Lõpuks jõudis kätte päev kui pole niiväga kiire ja saan teid veidi siinse eluga kurssi viia.

Kõigepealt siis sellest, kuidas Condobolinis meie viimane õhtu möödus. Esmaspäeva hommikul saime siis teada, et töö otsas ja seega oli meil ka sama õhtu vaba. Otsustasime siis esimest ja viimast korda selles linnas välja pubisse minna. Kutsusime sinna mitmed töökaaslased, kellest siis enamik olid aussid, lisaks prantslased ja iirlane. Jalutasime siis kolmekesi pubi suunas kui juhuslikult üks minu tuttav rekkajuht sättis ka end just samasse kohta minema. Saime siis küüti ja võtsime veel ühe mehe peale. Pubis oli väga palju tuttavaid, niiet supertore ja lõbus oli. Pubi omanik istus ka meiega koos, niiet saime kohalikke shot´e proovida ja õpetasin talle ka kuidas minu lemmikut Hot Shot´i teha. Õhtu venis päris pikale ja jätkus veel ka meie majas kui mängisime UNO-t.
Kahju oli lahkuda, sest olin seal paljudega väga hästi läbi saama hakanud ja jälle tuli need suhted lõpetada. See on taolise reisimine juures kõige raskem osa, kui tead et neid toredaid inimesi arvatavasti enam kunagi ei kohta.

Hommikul pakkisime oma asjad kokku ja auto peale ning 9-ks jõudsime Parkesi linna. Otsisime Parkesi Graincorpi saidi üles ja saime kokku site manager Liamiga, kes osutus olevat väga toredaks ja abivalmis meheks. Tema tegi meile siis kõigepealt saidi tutvustuse ja rääkisime niisama meie eludest ja plaanidest. Pärast seda lasi ta meil minna sööma ja linna poodi, kõik see aeg läks töötundidena kirja ka :) Hiljem siis asusime ka platsil tööle.

Lahe ehitis paremat kätt

Graincorp Parkes

Parkesi sait on suur, sest on niiöelda peaterminal, kuhu teistest saitidest vilja sisse tuuakse.
Suuri silotorne on kuskil 14 ja nendesse jõuab vili põhimõtteliselt ühte hopperit kasutades. Erinevatesse silodesse suunamine käib kõik üldise juhtimisruumi kaudu. Ma pole kuskil varem sellist asja kohanud, tavaliselt on ikka iga silo juures oma hopper ja nupud. Lisaks toimub sealt ka vilja rongidesse laadimine. Väga kihvt koht igatahes.

Juhtimiskeskus

 Lisaks paljudele silotornidele on saidil ka mitmeid bunkeriplatse - kahes on raps, viiel platsil on nisu ja kahel nendest on poole platsi peal ka oder. Kui platsid täis saavad, siis vastavalt tehakse kuskile uus koht.
Mulle väga see sait meeldib, kõik platsid on lähestikku ja üldse kuidagi ilusasti üles ehitatud koht.

Rapsihunnik

Suletud bunkeriplats

Möödunud nädalal olime tööl päevases vahetuses, alustasime kell 6 hommikul ja lõpetasime mõni päev kell 17:00 ja kõige hiljem 19:00. Niiet oli väga töökas ja kiire nädal, saime head tunnid kirja.
Kui Condobolinis olin põhiliselt tööl ainult ühes kohas ja tegin sama tööd, siis siin olen saanud küll kõikvõimalikke asju teha. Väga huvitav ja vaheldusrikas on olnud.

Meid pandi esialgu tööle siis uuema stackeri peale, mis minu jaoks oli tundmatu, niiet veidi aega jälgisin ja polnudki midagi keerulist.
Lisaks sellele tööle olen saanud tegeleda presentide õmblemise ja üksteise külge sulatamisega, aluspresendi panemisega, bunkeri sulgemisega, koristustöödega. Palju olen sõita saanud ka bobcat´ga. Algul arvasin, et sellel platsil on kindlasti karmid reeglid jne, aga küsisin järgi ja selgus et kui oled piisavalt kompetentne siis võib siin pm kõigega sõita! :D Kõigil pole siin isegi laaduri lube, kes ringi sõidavad.
Veidi tuli siin tegeleda ka liikluskontrolliga. Nimelt pidin siis rekkaid kinni pidama, nende sample standist kaasa antud dokumenti kontrollima, allkirjastama ja siis nad õige stackeri juurde suunama. Samas tuli jälgida, et liiga palju rekkaid läbi ei laseks, sest teede ristumiskoht pidi vabaks jääma.

Traffic control

Uuem stacker

Paar päeva tagasi oli meil töö ajal metsik tolmutorm. Järsku jõudsid kohale tumedad pilved ja need tõid omaga kaasa raju tuule ja suuure tolmumöllu. Olime just parasjagu viljakuhjale presenti peale tõmbamas ja saime selle napilt õigeaegselt tehtud. Tuul oli väga tugev ning keerutas üles nii suure tolmupilve, et väga raske oli tajuda, kus miski asub. Vihma hakkas ka sadama ja kõik lihtsalt jooksid ringi proovides kõik olulise ohutusse kohta liigutada. Ma kartsin, et sealt tolmu seest võib miskit lendu ka tõusta! :D Vot see oli alles kogemus!

Nüüd tänasest kuni arvatavasti paar nädalat oleme tööl õhtuti 18:00 kuni 03:00. Hakkame tegema vilja transfeeri platsilt silosse. See vili on neil seisnud siin juba oma 3 aastat ja toodi Condobolinist poolmärjana, niiet arvatavasti saab see olema päris karm töö. Eks täna siis paistab.
Edasisi plaane hetkel ei ole. Loodame küll, et tööd jaguks siin enamvähem jõuludeni välja, et ei peaks enam kuskile mujale liikuma, aga kui peab, siis küll mõtleb midagi uut jälle välja. Selline see elu siin Aussis on, et suht kunagi ei tea kauaks kuskil tööd jagub. Varuvariante peab ikka alati olema.

Elame Parkesi saidil kohapeal. Ööbimiseks anti meile 2 suurt madratsit ja kohaks on põhimõtteliselt smoko-ruum, kus sample standi ja weighbridge inimesed pausil käivad. Michael ja Farrah on omaette toas ja mina elan köögiga ühenduses olevas toas lükandukse taga! :D Väga jah mingit luksust seekord ei ole, pole mul isegi kappe seal toas niiet hoian asju toolite peal ja kotis. Pole ammu nii elama pidanud. Samas pole väga midagi hullu ka, töö on olemas ja elamise eest maksma ei pea. Enamus aja oleme nagunii tööl või kuskil väljas. Suurima miinusena võib välja tuua selle, et meil ei ole siin pliiti ega ahju, nõnda et söögi tegemiseks peame minema peamajas asuvasse teise smoko-ruumi. Meie köögis on olemas külmkapp, mikrolaineahi, veekeedukann ja võileivagrill. Muide võileivagrillil saab ka väga edukalt kokata! Michael tegi ükspäev steiki, mina küpsetasin kartulipudru-köögiviljakotlette ja täna hommikul tegin omletti! :) Ajab asja ära küll.

Töökaaslased on meil siin kõik väga sõbralikud ja lahked. Kohe esimesel õhtul kutsuti meid välja pubisse istuma. Järgmisel õhtul olime eelmistest päevadest nii väsinud, et jäime varakult magama. Olime ju 12 tundi tööl ka, ega pole kerge sellise palavusega õues olla. Meil ikka nii 30 kraadi ringis iga päev ja õhtuti kuskil 10 kraadi kanti. Neljapäeval käisime ühe töökaaslasega koos pubis steiki söömas. Reedel saime kõik kokku töökaaslase Monty ja platside manageri Hairi majas. Monty ja Hair on muide pärit Tonga saarelt ja on tihedalt olnud seotud ragbi mängimisega.
Siin on väga ühtehoidev ja tore meeskond, tihti saadakse kuskil kokku, jutustatakse, süüakse-juuakse koos. Läksime Hairiga koos ka välja pubisse, kus kohtasime veel tuttavaid töökaaslasi. Kahjuks pidime hommikul töötama, nii et kuskil 3 tundi saime ikka magada ka :D

Hetkel siis kõik.

Olge toredad,

Teie Katu

Uued tuuled

Terekest!

Istun siin taas Gum Bend järve ääres ja kirjutan uut infot täis postitust.
Tööl on vahepeal olnud palju muudatusi. Nimelt minu silo pidavat olema juba täis ja nii avati selle viljatüübi jaoks uus plats. Sinna läksin ka siis mina ise muidugi stackeri peale tööle. Kahel esimesel päeval olime kahekesi (kummagil päeval erinev tüüp) ning eile olin siis terve päeva seal üksinda. Rekkamehed ikka imestasid, et kuidas ma nõnda siis üksinda olen, et kas üldse ei karda ja kuidas hakkama saan... :D Lihtne töö on tegelt ja saab hakkama küll. Õhtust 30 minutilist pausi pole sel nädalal eriti teha saanudki, sest kui olen üksinda, siis keegi mind ju ei asenda. See oli vähemalt hea, et sai pool tundi lisaraha juurde :)
Eile õhtul oli nii vähe tööd, sulgesime juba kell 10 õhtul. Night manageriga istusime pea kolmveerand tundi niisama, rääkisime juttu ja tegime trenni (jooksime üles-alla viljakuhja otsa! :D)

Uus töökoht

Algus

Õhtune vaatepilt

Viljakuhja tekkimine

Täna hommikul tuli aga halb uudis. Manager Lisa kutsus meid enda juurde ja ütles, et väga vaikseks on jäänud. Tänaseks on veokite arv langenud 200lt 50le ning ta arvab, et harvest ongi sellega läbi. Seega andis ta mõista, et me peame lahkuma...2 nädalat saigi ainult siin Condobolinis oldud. Mis siis ikka.
Õnneks olime me vahepeal juba suhelnud 63 km kaugusel asuva Graincorpi Parkesi platsi manageriga, kes meile ka juba varem tööd oli pakkunud. Lisa ise suhtles ka temaga ja õnneks ongi tal meile kohe homsest tööd pakkuda. Ei tea veel täpsemalt, kas asume tööle Parkesis või selle lähisaidil Manildras.

Niiet täna hakkame siis taas oma kotte kokku pakkima ja hommikul 6 ajal liigume Parkesi suunas. Uus seiklus võib alata. :)
Kuna ma ei tea, kas seal Manildras mingisugust netiühendust kätte saan, siis võib minna aega, enne kui uue postitusega lagedale tulen.

Olge kallid,

Teie Katu

Gum Bend järv

Hei-hei!

Tööelu Condobolinis käib täie hooga, eelmisel nädalal sain 62 tundi ja loodetavasti tuleb sel nädalal ka enamvähem samapalju. Kuna plats on siin aga suur ja veokeid on käinud päevas väga palju (üle 200), siis hakkab vilja hooaeg vaikselt läbi saama ja veokeid jääb iga päevaga järjest vähemaks...Sellest on mul küll väga kahju, sest olen siin tuttavaks saanud niipaljude toredate inimestega. Veokijuhtidega saan hästi läbi, meil omad naljad ja teemad, kõik ikka uurivad Eesti elu kohta. Mitu veokijuhti on ka juba varasemast tuttavad. 

Töökaaslased on ka väga lahedad, enamasti suhtlen tööl ühe vanema mehega, kes on minu kõrvalsilo operaator. Meie õhtuse vahetuse manager Craig on ka vahva. Töid tehakse siin hästi ja hoolikalt, aga väike huumor ja naljategemine käib ka ikka kõigega kaasa. Just mida vaja kell 2 öösel :)

Tööajad on olnud siin päevade lõikes väga erinevad. Üldiselt alustame 16:00 ja lõpetanud oleme kõige varem 22:30 ja kõige hiljem 02:30. Mulle väga istub see graafik, nii hea on õhtuti jahedas tööl olla, kui pole päikest ega neid tüütuid lendavaid putukaid (kärbseid). Suur pluss on see, et hommikuti saab magada just niikaua kuni soovi on ja ikkagi on piisavalt vaba aega, et oma toimetusi ja asju ka teha. Peale kella 20:30 töötatud aja eest saab ka rohkem raha niiet hetkel väga rahul.

Olen ikka jätkuvalt oma suure silo operaatori ametit pidanud. Vahepeal oli mul väga-väga kiireid päevi. Veokeid oli nii palju, et mul oli koguaeg pikk rivi ootamas alates 16:00st kuni 00:00ni ei olnud ühtegi hetke kui veokeid poleks olnud. Nüüd aga paar päeva on juba saadetud enamik veokid stackeri peale. Silo tahetakse tühjemana hoida juhuks kui peaks millalgi sadama ja siis saadetakse kõik jälle mulle. Minu silo mahutab siis oma 30000 tonni vilja ja hetkel pidi pool umbes täis olema ja seda kõike vähem kui kahe nädalaga.

Kui mul veokeid ei ole, siis tegelen põhiliselt koristustöödega. Silo ümber on väga palju viljakesti, mis siis kokku pühin ja käruga ära vean. Ühe veidi põnevama asjana ronisime ükspäev silo otsa ka. Päris äge oli kõike nii kõrgelt näha. 

Platsil olev viljakuur

Eile oli ka veidi vaheldusrikkam päev. Nimelt pärast smoko-pausi aitasin veidi Craigil tema tööautot korrastada ja siis ta viis minu täitsa uude kohta tööle, kus pidin seal teisi asendama, kes pausile läksid.
Selleks kohaks oli siis põhimõtteliselt kahe hopperiga stacker, kus töötab korraga 3 inimest. Seal oli küll päris huvitav olla. Hiljem aitasin veidi vilja kühveldada ja viljahunniku otsas kõrgemaid tippe tasandada. Koristasin silo teise korruse platvormi pealt viljamättaid, mis põhimõtteliselt seal idanema olid hakanud. Keegi polnud sellele kohale tükk aega tähelepanu pööranud.
Selline see töö siin siis ongi :)

Viljahunnik enne tipu tasandamist

Farrah´ga viljahunniku tippu tasandamas

Öö

Michaeli ja Farrah stacker

Käisime eile ka kohaliku Gum Bend järve ääres piknikul. Tegime omale hommikusöögivõikud kaasa ja läksime sinna rahulikult aega veetma. Väga hea oli seal värskes õhus süüa, ainult veidi tuuline oli. 

Gum Bend Lake

Michael ja Farrah

Mänguväljak

Telkimisplats

Tuuuline!

Positiivse uudisena tuleb ära mainida, et sain kätte oma 2. aasta viisa!! Imelik on see, et meili peale ei ole kirja tulnud, aga kui nende elektroonisest süsteemist vaatasin, siis seal on kirjas, et applicant approved ja visa grant number on ka olemas. Viisa kehtivusaeg on kuni järgmise aasta 29. novembrini :) Niikaua saab siis siin maakera poolel veel olla ja ehk jõuab siis 2014. aasta jõuludeks korra ka kodusaarele :P

Selleks korraks taas kõik.

Olge munuksed,

Teie Katu

Töö Condobolinis

Hei!

Esmaspäeval oli meil siin Condobolini saidil 1. tööpäev. Alustasime kell 2 päeval ja esialgu oli siis tavapärane site induction, mille käigus sõitsime lihtsalt site manageri Lisa autos platsil ringi ja ta tutvustas meile kus-mis kõik on. See oli küll kõige huvitavam induction, mis mul olnud on, sest järsku Lisa märkas teel mürgist pruunmadu ja ta üritas seda autoga alla ajada! Siis ta läks veel autost välja ja üritas teda labidaga oimetuks lüüa. Labidas polnud aga piisavalt terav ja nii läks tükk aega aega, et ta vakka jääks. Üldiselt aetakse nad ikkagi loodusesse tagasi, aga kuna ta oli liiga inimeste lähedal, siis parem karta kui kahetseda.

Graincorpi Condobolini plats on väga-väga suur, võrreldes Emeraldi omaga! Meie elame ja töötame siis linna serval asuval platsil ning lisaks on veel linnas sees ka ala, kus asuvad silotornid, mida on seal oma 8!
Siia tuuakse praegu sisse siis wheati, barleyt ja canolat. Töö käib täies hoos, arvan et esmaspäeval käis umbes 130 veokit (plats oli lahti 06:00-20:00). Eelmisel aastal kõige kiiremal ajal oli ühe päeva jooksul 455 veokit, siis olid nad lahti muidugi ka 24 h.

Esmaspäeval oli siis nii, et pärast kiire tutvustusringi lõppu läksid Michael ja Farrah stackeri peale tööle ning mina weighbridge´i. Nagu ma juba mainisin on tegemist väga suure saidiga ja seega on siin platsil ka 2 sample standi ja 2 weighbridge´i. Üks kaalusild on siis nendele veokitele, kes tulevad täis koormaga ja teine sild neile, kes tulevad teist korda tühja treileriga. See süsteem oluliselt kiirendab veokite liikumist. Mina töötasin siis sellel sillal, kuhu veokid oma täis koormaga tulevad. Süsteem on üldiselt sama mis Queenslandis, aint mõned erinevused on. Kõige keerulisem oli muidugi aru saada, et kuhu pean veokid saatma, sest neid kohti siin ikka on...Alguses olin ühe naisega koos, kes siis aga lahkus, niiet olin hiljem paar tundi täitsa üksinda. Veokeid tuli järjepidevalt, tegin oma 20 tükki küll järjest, ilma ühegi pausita.

Poole 6 ajal läksin Lisa kontorisse ja hakkasin seal tegema mingisugust tööohutust puudutavat testi, mille läbimine võttis aega oma 2 tundi. Kõigepealt pidin läbi lugema hulga materjali ja siis läbima testid.

Töötajaid on siin kokku kuskil 70, suurem osa neist on kohalikud elanikud. Meie oleme ainukesed, kes siin platsil elavad.
Ega väga aru ei saagi, et neid töötajaid niipalju on, sest kõik on platsi peal laiali ning töötatakse kahes eri vahetuses.

Nüüd juba 2 päeva olen tööl olnud suure silotorni juures, kuhu rekkad nisu toovad. Minu ülesanne on siis lihtsalt rekkaid juhendada, et millal nad peavad seisma jääma ja millal rohkem kallutama jne. Lisaks pean vahepeal ka ühte ratast kinni ja lahti keerama. Väga lihtne ja mõnus töö ühesõnaga. Ainult tolmu on üsna palju.
Töötame siis niiöelda öises vahetuses, hetkel on tööaegadeks olnud: T - 14:00-23:30 ja K - 16:00-02:30. Pean ära harjuma päeval magamisega. Hetkel on küll nii, et ärkan ikka suht varakult hommikuti ülesse. Ei ole eriti lihtne magada, kui õues pidev sõitmine ja hull müra.

Minu töökoht

Juhtimisruum

Nonii, kell kohe 16:00 ja vaja taas tööle minna.

Kõike kaunist,

Teie Katu

Roadtrip Condobolinisse

Tervitused kõigile Condobolinist,

Kuidas ma siis siia sain?
Esialgne variant oli ju see, et pidin tulema Jenny mehe Tonyga, kes hakkab ka siin piirkonnas tööle. Siis selgus aga, et Tony ikkagi niipea veel ei tule ja mul vaja esmaspäevaks tööl olla.
Teise variandina oleksin saanud ehk ühe teise rekkamehe Smarty rekkaga, aga tema nimelt võttis omal kõrvalistme välja ja pani sinna asemele külmkapi. See variant langes siis ära.
Kolmapäeva õhtuks olid mul tehtud kõik ettevalmistused selleks, et lendan laupäeval Emerald-Brisbane-Sydney ja pühapäeval edasi rongiga Sydney-Cootamundra ja sealt bussiga Condobolinisse.

Neljapäeval tuli minu juurde Jenny ja pakkus siis sellist varianti, et ma võin Smarty tööautoga (ute) ise Condobolinisse kohale sõita! Ega ma pikalt ei mõelnudki ja vastasin muidugi, et tahan! :)
Sain Smartyga õhtul kokku, rääkisime läbi teekonna ja ta andis mulle ka rekkameeste atlase, kus kenasti täpsed kaardid kõik sees. Tegin omale markeriga ilusti teekonna ette ka, et lihtsam jälgida kui peaksin ära eksima. Seda võimalust mul aga ei tekkinudki, sest Smarty sõitis ise ka täpselt samal ajal samu teid pidi. Mina siis lihtsalt järgnesin talle, hoidisin end optimaalses kauguses, et just näeksin kuhu ta pöörab. Väga mõnus oli nõnda sõita.

Minu manuaalkastiga reisikaaslane :D

Smarty road train

Kaardi peal märkisin ära põhilisemad linnad (ütleks tegelt pigem külad), kust läbi sõitsime.

Minu teekond - 1400 km (umbes sama maa, mis Muhust-Berliini)

Emeraldist (A) alustasime teekonda laupäeva hommikul kell 6 eesmärgiga jõuda õhtuks ööbimiskohta Dirranbandis (D). Sinna jõudsime väga heal ajal kui oli veel valge. Ööbisime motellis ja õhtustasime restoranis (sõin muidugi krevette :)). Hommikul pool 5 jätkasime sõitu Condobolini (L) suunas.

Dirranbandi motellituba

Teekonnal läbisime sellised kohti: Injune (B) - hommikusöök, Roma (C) - auto tankimispeatus, Hebel (E) - piiriületuskoht, Walgett (F) - linn, kus kindlasti ööbida mul ei soovitatud (nimelt suur osa elanikkonnast on aborigeenid ja linna peatänavat "kaunistavad" trellitatud ja laudadega kinnilöödud akendega majad), tegime seal aint hommikusöögipausi, Coonamble (G) - rekka tankimispeatus, ilus linn!, Warren (H), Narromine (J) - auto tankimispeatus, taaskord ilus väike linnake.

Värviline Coonamble

Queenslandi ja NSW piiri peal ei ole mingisugust kontrolli ja ei saa isegi aru, et oled ühest osariigist teise jõudnud. :)

Sõit läbi Queenslandi polnud väga huvitav, sest olen varem kuni Carnarvon Gorge´ni sõitnud ja tee seal edasi polnud ka väga huvitav, kuna vihma siin vähe sadanud ja üldiselt kõik lage ja kuivanud.
Mina aga edasi NSW lõunaosa suunas, seda põnevamaks ja vaheldusrikkamaks maastik muutus. Ei olnud teekonnal küll suuri mägesid, aga see-eest olid erinevad värvilised põllulapid ja metsatukad. Kahjuks ei saanud ma fotopeatusi teha, sest meil oli tihe graafik - ligi 10 tundi sõitu kummagil päeval. 

Vaade autoaknast

Autosõidu kõige keerulisem osa oli ehk pühapäeva hommikul kui poole 5 paiku hämaras liikuma hakkasime. Nimelt me sõitsime läbi just sellisest kohast, kus on väga-väga arvukalt kängurusid! Smarty soovitas mul võimalikult enda sabas sõita, et siis kui tema rekkaga kängurud tee pealt ära hirmutab, et siis mina saan ka kiirelt läbi. Kui jäin temast rohkem maha, siis tulid tavaliselt samad sellid teele tagasi. Lisaks soovitas ta mul alati suunata auto känguru saba poole, et siis ta saaks aru, et peab ära jooksma mitte tagasi tulema. Kunagi ei tohi pea suunas sõita, muidu satuvad need loomad segadusse ja jooksevad veel tagasi teele.

Ühe korra oli ruu mul täiesti auto ees nõnda, et panin pidurid blokki ja kõik asjad autos lendasid ette. Õnneks pole kokku põrganud. Autol kängururauad ees, niiet poleks see õnnetus kõige hullem ka olnud, aint verine ja haisev auto...Selline sõitmine kestis vähemalt tund aega, käed olid kramplikult rooli küljes ja jalg peaaegu piduril, et kohe kui keegi vähegi tee poole vaatab, siis pidurdan hoo maha. Oli see ikka alles sõit :) Mälestus kogu eluks!

Teekond

Teel oli tegeltmitmeid sellised kohti, kus hämaral ajal palju kängurusid autode ette jookseb ja nii oligi pm terve teeäär laipu täis! Üritasin vahepeal lugeda ka, aga ei õnnestunud...Värsked laibad alles haisesid ka seal sooja käes ja mul läks süda täitsa pahaks. Ma üldiselt autoakent alla ei keeranudki, kasutasin ainult konditsioneeri.

Teine väga meeldejääv kogemus oli see, kui nendel tõelistel outbacki teedel sõites oli tee peal oma 500-pealine või suuremgi lehmakari! Taoline asi juhtus meil 4 korda, pidin taas Smartyle sappa võtma, et tema suure rekka hirmus loomad tee pealt eemale hoiaksid. Ühel korral olid lehmad ikka vist väga näljased või midagi, sest nad nii vihaselt häälitsesid ja vahtisid mind ning ma kartsin juba, et tulevad ja ründavad mo autot! :D
Teed oli üldiselt kõik mingisuguse kattega, paljudes kohtades olid teetööd, aga kuna sõitsime nädalavahetusel, siis suuremad ajakaotust sellest ei tekkinud. Palju oli suhteliselt kitsaid teid ja olukord ei olnud nendel hea. Palju lõhuvad teid üleujutused. Mitmel korral pidin tegema möödasõitu oversize masinatest (harvesterid) nõnda, et pool autot sõitis teepervel kruusa sees.

Eile kella 4 paiku jõudsime siis sihtpunkti ja 5 ajal olin juba Condobolini Graincorpi saidil ja tutvusin uue elukohaga, milleks on nende nimetuse järgi hut. Elan siin koos inglise paari Michaeli ja Farrah´ga.

Meie hut

Meie kõrvalhoone

Meie käsutuses on siis põhimõtteliselt privaatmaja oma köögi ja vannitoaga ning 2 eraldi magamistuba. Siin on palju ruumi ja selline suht basic on kõik. Köögitarvikuid peame ise muretsema, aga muidu täitsa hea elamine.

Õnneks on siin kenasti Optuse leviala ka olemas. Kõigil vist nii hästi ei ole, sest kuulsin, et Triinul-Markusel-Carral pole vist üldse mingisugust levi...

Osariigiks on nüüd siis New South Wales ja siinne kellaaeg erineb Queenslandi omale, mistõttu nüüd Eestiga on ajavahe 9 tundi!! 

Päris palju infot sai selle postitusega edasi anda, räägin siis siinsest elust-olust ja tööst järgmises postituses, kui rohkem juba ka tean. Meil täna tööpäev 2st 8ni.

Olge tublid!

Teie Katu

Viimane päev Emeraldis

Hei-hei!!

Kes te kõik siin muretsesite, siis polnud absoluutselt põhjust...nimelt Emeraldis oli Optuse võrk oma 3 päeva maas (!) ja ma pole netti saanud ning nüüd 2 päeva sõitsin Emeraldist Condobolinisse. Ja siin ma nüüd olengi! :) Kõigest sellest aga järgmises postituses...

Viimane nädal Emeraldis möödus väga kiirelt, käisin õhtuti Howiel külas, pakkisin vaikselt asju, koristasin. Tööl käisin ikka Goonoos. Kahel päeval tuli ärgata lausa kell 4, sest otsustasime 5st sinna sõitma hakata, et ehk hommikul vara on vähem tuuline ja saab presente kuhja peale tõmmata.
Meie ebaõnneks oli aga tuul juba enne 6-te väga vali, mistõttu jändasime kahekesi ühe presendi peale panemisega oma 3 tundi! Minu korda present lihtsalt libises köie otsast ära, siis rebenes rehvi alt ära ning lihtsalt läks väga puntrasse selle meeletu tuulega. Lõpuks saime ikkagi töö tehtud.

Tööle sõit kell 5-30 hommikul

Reedel pidime ka Goonoosse minema, aga paraku hakkas enne 5-te väga tugevasti sadama ja veetsime paar esimest tundi Emeraldis. Siis tuli aga teade Martylt, et Gindies on ühe kuhja peal olev present väga suures ulatuses ära rebenenud nõnda, et vili on kõik vihma käes.
Läksime siis suht kõiki Gindiesse appi. Kohapeal oli olukord üsna masendav - vihma sadas, kõik oli märg ja sopane...tuli siis hakata ühte presenti üles kuhja tipu poole tirima, et saaks vana presendi lihtsalt sellest üle panna. Present oli muidugi vett täis ja väga raske. Lõpuks saime töö tehtud - kõik olid läbimärjad ja mustad.

Tahtsin meist siis grupipildi ka teha. Millegipärast otsustati, et tuleb veel märjemaks saada ja roniti kraavi vee sisse :D Et asja veel põnevamaks ja lõbusamaks teha, siis lükkasin kõik oma ülemused (site managerid) - Jenny, Steve ja Marty vette pikali! :D Ega ma ise siis muidugi puhtamaks jäänud. Marty maksis mulle ikka sajaga kätte, olin üleni sopaga koos! :D Läksime kõik Gindies riietega duši alla. Kõik oli väga rõõmsad ja rahul, Jenny ainult naeris kui ta pikali vees oli. Ta ütles, et see oli üks paremaid päevi! :)
Ju ma nüüd mustas nimekirjas ka olen selle tembu eest :D

Meie crew!

Mudakaklus :D

Ma jäin ka oma viimase päevaga seal väga rahule, poleks paremat hüvastijättu osanud tahtagi. Lahe oli ka see, et alustasin ju oma töötamist Gindies ja viimane päev oli ka Gindies :)
Arvan et järgmine aasta samal ajal tuleb taas Emeraldi minna!

Samal õhtul 6st 10ni olime kõik kohalikus Tavernis õhtust söömas. Kohale tuli päris palju töötajaid ja sai kenasti kõigiga hüvasti jätta. Väga kahju oli lahkuda, tundsin seal end juba nagu perekonnas.

Tavernis

Selline oli siis Emerald ja töö Graincorpis!
Väga meeldis see koht, hetkel on jah tunne, et tuleb järgmisel aastal samal ajal tagasi minna, harvest ära teha ja siis Eestisse kui viisa läbi.

Teie Katu