2. aasta viisa

Tere taas!

Viimasel ajal on niipalju sündmusi olnud, mistõttu unustasin viimases postituses mainimata, et taotlesin paar päeva tagasi ära ka oma 2. aasta viisa! 29. novembril saab täis 12 kuud Austraaliasse jõudmisest ning 1. aasta viisa ongi läbi...

Avalduse sisse andmiseks vajalikud 88 farmipäeva on ka ilusti tehtud, niiet viisa saamiseks ei tohiks küll probleeme tekkida. Hetkel ei tea veel, et kas pean ka röntgenipildi tegema, aga kuna mul eelmine sai tehtud alla 12 kuu tagasi, siis arvatavasti seda pole uuesti vaja teha.
Viisa maksis 420 dollarit! 
Jääme siis ootama.

Illustreerimaks minu edasist sihtpunkti - Condobolini:

A - Emerald (kus olen hetkel)
B - Condobolin (minu sihtpunkt)
C - Bribbaree (seal asuvad tööle Triinu, Carra ja Markus)

Eestis keerati kella ja nüüd peaks ajavahe olema juba 8 tundi!!

Hetkel kõik!

Olge tublid!

Teie Katu

Uus sihtpunkt - Condobolin

Hei!

Täna hommikul saatsin teele Triinu, Markuse ja Karilini. Nemad siis reisivad mööda idarannikut allapoole Bribbaree suunas, kus ootab uus töökoht.
Eile oli meie ülemuse Jenny uues kodus hüvastijätupidu. Kohale oli tulnud päris palju inimesi, tegime grilli, kuulasime muusikat, jutustasime. Tegin ka üksjagu pilte ja videosid.

Jenny ükssilmne koer Ruffy

Meie

With bushman! :D

Päikeseloojang

Dylan, mina, Jenny ja Triinu

Täna enne Triinu lahkumist käisime lennujaamas vastas meie heal sõbral Howiel, kes kuskil nädal tagasi sattus haiglasse. Talle tehti operatsioon, sest tema kõht oli halvas seisus. Põhjuseks siis vähene ja vale toitumine. Howie on nimelt väga kõhna mees, aga teeb rasket tööd ning ju siis ei pidanud tervis enam vastu. :(

Minul on siin Emeraldis jäänud veel olla ka nädal aega ning seejärel liigun ka edasi lõunasse, täpsemalt siis linna nimega Condobolin. Hetkel veel kindlat kuupäeva ei ole, et millal lähen, sest saan arvatavasti minna Jenny mehe Tonyga koos, kes siis sõidab rekkaga ning liigub lähiajal samuti Condobolinisse. Niiet mind ootab ees rekkatrip :)

Condobolin asub New South Walesi osariigis, Emeraldist 1391 km ja kuskil 16 tunni sõidu kaugusel. Kui varakult alustada, siis peaks iseenesest 1 päevaga kohale jõudma. :D
Bribbaree asub Condobolinist 186 km kaugusel kagu suunas.
23. detsembrist alates on meil broneeritud hostel Sydneys ja õnneks pole sinna ka kaugele enam sõita, kõigest 456 km :)

Condobolinis on temperatuurid palju mõistlikumad, ei pea õnneks enam seda ligi 40 kraadist kuumust kannatama. Hetkel on sealkandis siis päeval 24 kraadi ja öösel 4! Niiet peab vist pikad riided ka kaasa pakkima :)
Condobolini Graincorpi site peaks olema avatud 24 h, mis tähendab et saan ka öösiti tööl käia.

Condobolini depoos hoiustatakse selliseid teravilju nagu barley/oder, canola/raps ja wheat/nisu. See saab olema midagi uut, siiani olen ju töötanud ainult chickpea/kikerherne, sorghumi, nisu ja maisiga. Olen kuulnud, et odratolm pidi olema kõige hullem üldse! :S Sorghumiga on mul hetkel kõige ebameeldivamad mälestused, kuna selle tolm ajas ikka väga sügelema.

Hakkasin uurima Condobolini kohta ja esimese ägeda asjana leidsin sealkandis taolise huvitava koha, kus autodele on maalitud erinevaid pilte ja neid igat moodi eksponeeritud.

Veel ägedaid fotosid: http://www.utesinthepaddock.com.au/

Condobolini enda kohta siis niipalju, et linn asub Lachlani jõe kaldal, seal on mitu parki, golfiväljak ja isegi bowlingu klubi.
Elanikke on seal 3500. 8 km linnast asub Mount Tilga, kust peaksid avanema ilusad vaated ümbruskonnale.
Minu suureks heameeleks on 4 km kaugusel linnast ka järv! Nimeks sellel Gum Bend, tegemist siis tehisjärvega.
Nüüd juba ootan sinna jõudmist! ;)

Hakkan seal koos elama Michaeli ja Farraga, kes peaksid ka novembri 1. nädala paiku sinnakanti jõudma.
Täpsemalt midagi hetkel ei teagi.

Järgmisel nädalal töötan arvatavasti iga päev ikka Goonoos, kuna Emeraldis väga enam miskit teha polegi.
Eile sain Goonoos jälle bobcatiga ringi sõita ja liiva presendi peale vedada. Tööks oli meil bunkerite sulgemine, kus siis panime liiva viljahunniku ümber. Saame seda tööd ikka mitu päeva veel teha.

Kuulmiseni!

Teie Katu

Töö Goonoos

Hei-hei!

Järjest enam on väga raske leida aega ja tahtmist, et toas rahulikult istuda, mõtteid koguda ja blogi täiendada. Enam ei ole juhtunud sündmused ka nii hästi meeles kui 2 nädala peale korra postitust kirjutama hakata. Eks ma ikka üritan miskit kirja panna. Endal ka kunagi hiljem hea lugeda, et mis tehtud sai.

Oleme hetkel ikka veel Emeraldis tööl, viimased 2 nädalat on saanud täitsa normaalselt tunde ka niiet neljapäevast palgapäeva ootan küll huviga :)
Edasised plaanid on sellised, et järgneva 2 nädala jooksul liigume Triinuga mõlemad lõunapoole New South Walesi osariiki, kus jätkame tööd Graincorpis. Nisuhooaeg peaks novembri keskpaigas sealkandis algama.
Paraku lähevad meie teed paariks kuuks lahku, kuna saime tööle erinevatele saitidele. Triinu läheb nimelt Markuse ja Carraga ühte kohta ja mina saan oma saidil kokku siin Emeraldis varem tööl olnud inglise paariga (Michael ja Farrah). Loodan et tööd jagub seal kuni jõuludeni, et siis eestlastega Sydneys kokku saada, jõule tähistada ja seal ka aastavahetus vastu võtta. :)
Pärast aastavahetust plaan edasi Victoria osariiki reisida ja seal tööle hakata. Koht ka niienamvähem olemas :)
Selline siis kiire lühiülevaade meie tulevikust, kuigi siin võib hetkega paljugi muutuda.

Tööelus on suurim muutus olnud ehk see, et olen kuskil 5 päeva tööl olnud ühel teisel saidil nimega Goonoo. Koht asub Emeraldist kuskil 45-minutilise autosõidu kaugusel. Goonoo on feedlot ehk siis selline koht, kus hoitakse hetkel umbes 15000 lehma ja sealsamasel hoiustatakse ka vilja, mis neile siis söögiks läheb.
Goonoos töötasime alguses kolmekesi - vanem naisterahvas Jan weighbridges/sample standis ja mina ning site manager Steve siis platsi peal. Hiljuti Jan aga lahkus ja nüüd oleme seal Stevega kahekesi.

Põhiliselt olengi siis töötanud nisuplatsidel, kuhu veokid toovad vilja ja kallutavad selle otse stackeri lindi peale. See stacker/conveyor on aga hoopis teistsugune kui need, millega varem olen töötanud. Samas on seda aga väga lihtne kasutada, lindi tööle panemine, kiiruse muutmine ja liigutamine käib juhtimispuldi abil. Masinat tuleb siis peale igat kastitäit veidi edasi liigutada, samas jälgides, et kõik bunkeri ääred ilusti vilja täis saaksid ja et vili üle valli ei läheks.

Stacker/conveyor nisu bunkeril

Viljakuhi

Muude ülesannetena olen pühkinud kokku sorghumit, pannud maha ground sheete ehk siis aluspresente ja õmmelnud top tarpe ehk siis neid presente, mis viljakuhja peale pannakse. Top tarpide viljakuhja peale panek on ka omaette teema, nimelt kahekesi pannes ei tea ju kui kaugel teine inimene kuhja taga on. Peale tõmbamiseks oleme tavaliselt kasutanud ühel pool Steve tööautot ja teisel pool kas siis laadurit või bobcati. Meil Stevega juhtuski nii, et presendi tagumine osa liikus kõik ühele poole kuhja nõnda, et pärast selle teisele poole saamine oli päris vaevarikas ning tugev tuul ei aidanud ka eriti kaasa.

Eile õmblesime viljakuhja peal olevaid presente kokku nii, et vihma sadas ja kõik oli niii märg ja libe. Õnneks pole kumbki meist kukkunud ja töö saime ilusti tehtud. Hiljem teipisime ka presentides olevaid auke.

Naljakaid juhtumisi on seal ka olnud. Nimelt ükspäev kui veokijuht kasti kallutas, siis ta tegi seda veidi liiga suure innuga, nõnda et vilja hakkas kasti tagumisest äärest üle tulema ja ma juhtusin just seal all seisma! Nii ma sain siis kuldse vihmaga kaetud nagu me nüüd tagantjärele seda naljaga meenutame.
Sama asi juhtus muide veel ühe korra, et vili tuli üle kasti ääre, aga õnneks olin ma seekord eemal kuhja jälgimas. Tol korral tuli seda vilja üle ääre ikka oma 10 sekundit, nõnda et kena kuhi jäi stackeri kõrvale maha. Mees lihtsalt ei pannud tähele, et mis toimumas on.

Olen saanud ka oma oskusi täiendada uute masinatega sõites. Nimelt õppisin veidi sealse laaduriga sõitma ja lisaks sain selgeks ka bobcatiga tegutsemise. On ikka see üks äge väike masin küll! Emeraldis sain ükspäev sõita ka selle uue Case laaduriga, millest mul vist mingi aeg ka pilt üleval oli. Sõber kes mind juhendas, tegi ka video kuidas rehvi maast üles korjasin ja ringi sõitsin. Ta oli nii vaimustuses sellest, et kui hästi ikka hakkama sain :)

Minu uus sõber - Bobcat!

Goonoos mulle väga meeldib tööl käia, suur eelis on juba see, et sinna sõitmine võtab aega ja teekond sinna on ka päris äge. Mul tekib iga kord tunne nagu oleksin kuskile outbacki sattunud. Eriti kihvtid näevad välja need punase mullaga teed.

Seal tööl olles öeldakse mulle pidevalt, et ma olen päikese käes ära põlenud, kuigi tegelikult ei ole. Lihtsalt ma olen niiii paksu punase tolmukihiga kaetud, et endal ka naljakas vaadata.
Üks tegelt mitte nii naljakas asi on see, et sellest saabastega töölkäimisest on meil Triinuga mõlemal jalalabad täiesti valged! ja alates siis sellest kohast, mis iga päev päikese käes, on jalad aga pruunid. Vahe on väga hästi märgatav ja me väga avalikkuses käia ei julgegi :D

Emeraldi platsil on hetkeseis selline, et nisu sissevedu on suhtkoht lõppenud, väga minimaalselt tuuakse veel midagi. Gindie plats sai kikerhernest täis ja nüüd on üle nädala ka meile kikerhernest veetud. Mitu päeva olen siis seal stackeri peal ka tööl olnud.

See näeb küll välja nagu rong!

Sotsiaalseid sündmusi on meil ka ikka omajagu olnud. Üks õhtu toimus meie platsil väike grillimine, kus 2 kana keerlesid paar tundi süte kohal. Oli ikka maitsev õhtusöök küll.

Grill

Paar õhtut tagasi toimus veidi suurem üritus lähedal asuvas pubis, kus kõik Gindie töötajad ja enamik meie Emeraldi saidi töötajatest seal kokku said ja õhtustasid.
Triinuga tahtsime millalgi minna linna iiri pubisse sööma. Sinna jõudes selgus aga, et see suht puupüsti rahvast täis ning lõpuks otsustasime siis pizza kasuks. Valik langes väga maitsva küüslaugu-kreveti pizza kasuks. Oleme siin üldse väga tihti krevette sööma hakanud, need ju minu lemmikud! :)

Rääkisin meie ülemuse Jasoniga ka sellest, et tuleks millalgi harvesti lõpupidu teha ning nüüd esmaspäeval toimub meil enne tööpäeva algust kell 6.30 hommikune grillimine, peab siis õhtul vähem sööma, et hommikul kõhtu midagi ka mahuks. :D

Täna ja homme on meil Triinuga vaba päev peale 11 järjest töötatud päeva. Käisime siis täna koos Springsures Minerva Hillsi rahvuspargis. Tahtsime lihtsalt midagi teistsugust teha ja korra siit Emeraldist eemale.

Pisikängurud

Minerva Hillsi rahvuspargis

Loodus oli siinmail ikka nii kena, olen seda üha enam nautima hakanud autosõidu ajal kui akna täiesti alla keeran ja pea välja pistan - päike paitab nägu ja tuul sasib juukseid... :D

Vaade Minerva Hillsile

Päikesekuma

Meie suur ja ilus kuu

Eelmist lauset uuesti üle lugedes sain aru, et olen vist liiga kauaks üles jäänud. :D Peabki selleks korraks lõpetama. Pole ikka mitu nädalat 1ni üleval olnud!

Olge tublid!

Teie Katu

Hüvastijätud

Hei!

Kui veel nädal aega tagasi oli meie platsil palju inimesi, siis nüüdseks on olukord hoopis teine. Nimelt järsku langes vilja sisseveo maht ja seega ka töötundide arv ning niipaljudele inimestele enam tööd ei jagunud. Ühtekokku lahkus paari päeva jooksul meie Emeraldi ja Gindie platsilt 10 inimest! Casual-ehk hooajatöötajatest olemegi meie Triinuga nüüd pea ainukesed, kes veel Emeraldis töötavad.

Hetkel pole meil veel selge, millal edasi liigume. Niikaua kui meile siin ikka tööd jagub on plaanis paigal püsida. Tööd peaks rohkem juurde ka tulema, kuna Gindie plats on kikerhernest pea täis ja siis hakatakse seda Emeraldi tooma. 

Viimased paar päeva on väga vähe rekkaid olnud, kes vilja sisse toovad, aga kuna meil ka töötajaid vähe, siis pole väga hullu. Üleeile olimegi tööl meie Triinuga ja laadurijuht Sacky. Vahepeal oli nii, et mina tegin weighbridge´i, laadisin rekkaid tühjaks silode ja kuuri juures ning käisin ka kaugemal asuval platsil stackeri peal. Sõiduvahendiks oli traktor, niiet väga kiirelt liikuda ka ei saanud :D

Üks põnevamaid ülesandeid oli stackeri 360 kraadi liigutamine, kus see tuli siis ühe platsi pealt teise ümber paigutada. Seda ei olnud üldse mitte kerge teha, sest stacker on väga suur ja ruumi polnud palju, aga hakkama ma sain. Juhei!

Neljapäeva ja reede õhtul toimusid siis hüvastijätupeod. Esimesel õhtul läksime välja baaridesse. Sain üle pika aja tantsida ja väga lõbus ning meeleolukas õhtu oli. Reede õhtul käisime siis taaskord rodeol, mis toimus Emeraldis. Seal kohtasime eestlasi - Carrat, Markust, Reelikat ja Villet. Nendega siis suht terve see aeg jutustasimegi, kuna polnud ammu näinud.

Laupäeva õhtul oli väga imelik ja kurb olla, sest niipaljud meie tuttavatest olid kõik ühel ajal lahkunud. Arvatavasti kohtame mõningaid neist uuesti, kui ka lõuna poole liigume. 

Meie tüüpilised õhtud

Sõbrad

Howie ja Steveniga

Peol

Selline siis oli meie meeleolukas elu koos väga vahvate töökaaslastega!

Hetkel kõik.

Olge toredad,

Teie Katu