Viimased tegusad päevad ja puhkuse lõpp

Hei!

Kui antud postitust alustasin, siis olime omadega jõudnud Aucklandi lennujaama ootama äralendu Sydneysse. Oli just paras hetk, et kirjutada teile veel meie seiklustest Uus-Meremaa põhjasaarel.
Nüüd siis oleme Sydney lennujaamas ja üritan blogiga ka hetkeseisu jõuda :)

Aga jätkan siis sealt, kus pooleli jäi:

12. päev: termaalalade avastusretk

Taaskord algas üks tore päev, mille käigus saime näha väga imelisi ja värvikaid kohti, seda siis taas termaalaladel kuumaveeallikate, mudaaukude ja auravate kraatrite näol.

Esimeseks kohaks oli meil Craters of the Moon ehk siis kuukraatrid. Meie poolt külastataval alal oli päris mitu ikka väga-väga suurt auku ja palju väiksemaid. Need kõik aurasid, vett sees ei olnud.

Edasi liikusime sellisesse kohta nagu Waiotapu thermal wonderland, kus oli hästi mitmekülgne maastik, hästi palju oli näha ja avastada. Imestust oli ikka palju, sest kuumaveeallikate vesi oli niiiivõrd värvikirev, et ükski koht polnud teisega sarnane. Superilusad olid need suured auravad allikad. Lemmikuks oli mul seal selline helerohelist tooni veeauk ja selle pragunevad kaldad.

Champagne pooli taustal

Tee kuradi koju :)

Champagne pool

Minu lemmik heleroheline kraater

'

Kolmandana käisime Waimangu volcanic valley´l. Seal asus kuumaveeallikas nimega ``Frying pan lake´´, mis on maailma suurim kuumaveeallikas. Lisaks oli üks väga ilus helesinist tooni veega kraater ``Inferno crater´´. Waimangu tähtsus seisneb selles, et ta on üks kõige nooremaid geotermilisi süsteeme.

Inferno crater

Waimangu

Selle päeva jooksul olime jõudnud juba niipalju teha ja ringi jalutada, aga siiski sellega meie tegemised ei piirdunud. Ööbimiskoht Rotorua linnas leitud, läksime Waikite valley termaalveebasseinidesse ujuma. Pidime algul minema linnas asuvasse Polüneesia spaasse, aga hosteli vastuvõtutöötaja soovitas meile just Waikitet, kuna seal pidi olema 100% puhas kuumaveeallika vesi. Nii ta ka oli, saime ise käia vaatamas seda allikat, kus vesi kees ja auras ning kuidas ta lõpuks meile basseini jõudis.

Väga super oli seal lõõgastuda. Erinevaid basseine oli 6, 4 neist suuremad ja soojemad ning 2 väikest jahedama veega basseini. Kõige soojem oli 42-kraadine vesi.
Koht oli ka super, kuna asus väga looduskaunis kohas pm metsa sees, niiet avanev vaade oli põõsastele ja puudele.
Kindlasti soovitaksin seda kohta kõigile kes ka plaanivad Uus-Meremaale reisida.

13. päev: maooridel külas

Maooride kogunemiskoht

Selle päeva eesmärgiks oli näha Uus-Meremaa tuntuimat geisrit ja külastada nz põliselanikke maoore.

Käisime siis sellises kohas nagu Whakarewarewa, mis on termaalalal asuv maooride küla. Seal oli meil kõigepealt maoorist giidiga ekskursioon, mille käigus räägiti palju maooride elust sellisel pinnal nagu on termaalala. Näidati kus ja kuidas nad maa sees süüa teevad ja termaalveega basseinis pesemas käivad.

Hullud maoorid

Nägime ära ka Pohutu geisri purskamise, päris võimas veejuga paiskus ikka ülesse. Kahjuks olime geisrist suhteliselt kaugel ja väga head pilti ei saanud, aga elamuse ikkagi saime.

Pohutu geiser

2 päeva Aucklandis:

Õhtuks sõitsime ära Aucklandi. Seal oli meil esialgu tükk tegemist, et majutust leida. Päris paljud kohad olid täis. Ühes hostelis lubati meil telefoni kasutada ja nii helistasime mingi 8 kohta enne läbi kui lõpuks endale majutuse saime. Selleks sai siis BK hostel, mis osutus olevat väga heas kohas, kesklinna piirkonnas ja tuntud kohviku Starbucksi vastas. Nii me kahel hommikul sealt ka kohvi ja saiakesi ostsime.

Aucklandis olime siis põhimõtteliselt kaks päeva. Palju me seal ei teinud, kuna olime ikkagi reisist ka väsinud ja põhiliselt tegime siis edasisi plaane. Suur osa päevast kulus meil muidugi ka riiete pesemisele. Hostelis oli ainult 1 pesumasin ka. Kuivatile raha ei raisanud, seega pidime kõik riided tuppa kuivama panema. Leiutasime siis hea süsteemi, et võtsime madratsid narilt ära ja panime riided pulkade peale kuivama. :D

Riiete kuivatamine Aucklandi hostelis

Kokkuvõte ja kuluarvestus reisi kohta:
Meie reisikirja lõppu tooksin välja ka veidi arvulisi numbreid selle kohta, et kui palju raha meil põhilisematele kuluallikatele läks. Kõik kulud jagasime muidugi kolmeks :). Kuna reisisime ringi autoga, siis suurimad kulud ongi sellega ka seotud. GPS-i andmetel läbisime me 15 päevaga Uus-Meremaa lõuna-ja põhjasaarel reisides ligi 3500 km! Päris muljetavaldav või mis.

Kulud siis sellised:
Bensiin: 700 NZD ~ 450 EUR
Autorent: 880 NZD ~ 563 EUR

Kui ma võrdlesin oma pangaarvet enne reisile minekut ja nüüd, siis kokku on kohapeal kulunud umbes 2400 AUD ehk jämedalt 1900 EUR. Samas kui mõelda, et selle raha teenisin ma Dugongis umbes kahe nädalaga polegi ju väga hullu :)
Arvan et puhkus oli meil super ja kulunud raha on nende elamuste ja seikluste kõrval väga tühine. Jään juba pikkisilmi ootama järgmist puhkusereisi :P

That´s the end of our holiday story! :)

Sellega siis lõppes hetkel Uus-Meremaa osa ja edasi taas Austraalia ja sealsete toimetuste juurde.
Loodan et oli huvitav ja teil tekkis ka soov seda riiki külastada. See on seda väärt! :)

Kõike head,

Teie Katu

11. päev: vulkaanid ja kuumaveeallikad

Hei,

Siit reisikirjeldus ühe mu lemmikpäeva kohta siin Uus-Meremaa põhjasaarel:

11. päev: Mt Ruapehu ja Tokaanu kuumaveeallikad

2300 m kõrgusel Mt. Ruapehu otsas

11. päev algas meil Ohakune infopunkti külastusega, kust saime veel veidi vajalikku infomaterjale. 
Edasi sõitsime Whakapapa külla, mis on siis üks suusakuurortidest talvisel ajal. Praegu on siin aga suht sügise algus, seega lund ei ole aga läksime sinna selleks, et sõita mäe otsa. Nimelt Mt Ruapehu otsa, mis on siis üks kolmest aktiivsest vulkaanist antud Tongariro rahvuspargi alal. 

Mägi on ise 2797 m kõrgune ja see võib iga hetk pursata :D Vähemalt viimasel ajal on seal veidi vist tegevust olnud, sest kui me informatsiooni küsisime vulkaanikraatri juurde mineku kohta, siis öeldi, et sinna alasse ei soovitata minna.

Mis aga meie siis ära tegime. Nimelt sõitsime tõstukitega mäe otsa, 2020 m kõrgusele ning edasi läksime sealt jala mööda tähistatud rada kõrgemale. Rada viis 2300 m peale, aga kuna tipus oli ikka väga-väga tugev tuul (mingi üle 100 km/h võis see küll olla), siis me jäime pidama ehk mingi 2200 m peale ja otsustasime alla tulla. Matk võttis aga meil 2 tundi. Vaated olid superägedad, aga muidugi füüsiline vorm peaks ikka parem olema selliste matkade jaoks. :D See oli meie nz reisi 3. tõsisem rännak ja kindlasti üks raskemaid, kuna tuul oli väga tugev ja päris külm hakkas ka.

Üleval leidsime supervaatega koha ning tundsime ära, et see paik on kindlasti olnud ka filmis Sõrmuste Isand (Two Towers) – kaks kõrget järsku mäge ja kaugel eemal olev vulkaaniline mägi – Mount Doom (tegelikkuses siis Mt. Ngauruhoe). :) Laaheee!

Mäed

Lumi Mt. Ruapehu jalamil

Nagu ma juba mainisin siis sõitsime üles mäkke tõstukitega, samasugustega millega ka Queenstownis. Kui ma Q. ikka väga kartsin seda sõitu, siis seekord oli väike hirm 1. kord, aga kui me juba mäest alla tulime, siis mul oli vist adrenaliin nii laes, et ma üldse enam ei kartnud ja julgesin isegi pilte teha. :D

Kuumaveeallikas

Mt. Ruapehu nähtud, liikusime edasi Tokaanu kuumaveeallikate juurde. Kui mäe juures oli ikka väga külm, nõnda et panime suht kõik oma riided selga, mis üldse kotis olid, siis sinna termaalpiirkonda jõudes oli kohe väga-väga kuum ja pidime riideid vähemaks võtma. Nägime seal siis keevaid-pobisevaid mudaauke ja auravaid rohekat-kollakat tooni kuumaveeallikaid. Katsusime ettevaatlikult seda vett ka ja no ikka tõsiselt kuum oli see! Üks auk oli ikka kohe väga sügav. Mulle tuli kohe meelde USA Yellowstone rahvuspark (mis on ka suur vulkaanikraater) ja mingi vulkaanifilm selle kohta :D

Väga sügav kuum auk

Tokaanu termaalalal

Ööbisime siis Taupo linnas, mis asub Taupo järve ääres. Taupo järv on suurim järv kogu Aasias-Okeaanias. Võrdlusena võib tuua hea näite, et see järv on umbes sama suur kui Singapur. Singapuris elab kuskil 5,8 miljonit inimest, Uus-Meremaal ainult 4,4 miljonit. Seega kõik NZ inimesed peaksid mahtuma elama Taupo järve suurusele alale ja ruumi peaks veel üle jääma ka Eesti inimestele! :DTaupos ööbisime Rainbow Backpackersis.

Jätkub...

Katu

9. ja 10. päev: puhkepäev ja jõudmine põhjasaarele

Tere!

Jätkub meie reisiblogi:

9. päev: puhkepäev Blenheimis

9. päeva hommikul sõitsime ära Blenheimi, et seda linna ka kaeda. Sinna jõudnud, tegime endale enne põhjasaarele minekut ühe puhkepäeva, sest siiani on ikka väga tihe ja kiire graafik olnud. Kõigepealt otsisime endale öömaja, selleks siis Koanui Lodge and Backpackers. Jalutasime siis niisama linnas, vaatasime veidi poodides ringi ja sõime restoranis lõunat. Õhtusöögi tegime endale taaskord ise. Seekord siis ahjuliha, kartulid ja salat. Kõrvale mekkisime kohalikke Marlbourogh piirkonna veine. 

10. päev: Wellingtoni muuseum ja ööbimine Ohakune linnas

Hommikul vara alustasime sõitu Pictonisse, kust läks meie laev NZ pealinna Wellingtoni. Laevareis kestis 3 tundi. Jõudnud kohale, läksime NZ rahvusmuuseumi Te Papasse. See oli väga-väga huvitav, aga liiga suur, et kõike läbi käia. Kuna parkimine oli tasuline ja meil oli see võetud 2ks tunniks, siis pidime ikkagi edasi liikuma. Meil oli vajalik Wellingtonist edasi liikuda, et oma reisigraafikus püsida.

Wellingtonis NZ rahvusmuuseumis

Ööseks jäime Ohakune linna Alpine Motel and Backpackers´isse. Talvel on linn väga populaarne suusakuurort, kuna asub Turoa suusanõlvade läheduses Mt Ruapehu mäe jalamil.

Jätkub...

Katu

7. ja 8. päev: Motueka ja Abel Tasmani rahvuspark

Hei!

Leidsime veidi aega ja netti, et uus postitus üles panna:

7. päev: Motueka 

Meie seitsmes päev möödus suures osas autos, kuna pidime läänerannikult jõudma üles põhjarannikule, et ka seda piirkonda jõuaks avastada.

Teekonnal tegime ühe söögipeatuse ja vaatasime eemalt ka nz kõige pikemat rippsilda - The Buller Gorge Swingbridge 110 m.

Õhtuks jõudsime Motueka linna. Linn oli õhtul suhteliselt väljasurnud ja tühi, üritasime leida normaalset õhtusöögikohta, sest kõhud olid päris tühjad. Paraku jah meile midagi sobivat silma ei hakanud. Huvitav ja imelik n.ö. tumeda turismi valdkonda kuuluv leid oli selline, et restoran ja baar asus kirikus! Koha nimeks Gothic Restaurant and Bar. Piilusime sinna sisse ka ja tõesti oli restorani sisustus samalaadne kui kirikus. Väga hirmus oli see meie jaoks. Ei saa küll aru kuidas seal võib söögiisu tekkida!

Söögi tegime siis sellel õhtul ise. Poest ostsime liha, kartuleid ja tegime toorsalatit. Liha ja kartulid grillisime. Oli ikka hea see enda tehtud toit. :)

Ahjaa, ööbisime sellises backpackersis nagu Laughing Kiwi. Köök nägi välja nagu mõni suvila, suht kena ja korralik. Ilus koht oli.

8. päev: Jalutuskäik Takaka mäkke, Pupu Springs ja Kaiteriteri rand

Takaka Hill

Motuekast startisime Abel Tasmani rahvuspargi suunas, kus meil oli soov mõningaid kohti külastada ja ka veidi pikemalt matkata.

Esimeseks peatuskohaks oli siis Takaka Hill. Jalutasime kõrgele mäkke, mis oli 791 m kõrgusel merepinnast. Päris ilusad vaated avanesid ümbritsevale maastikule.

Pupu Springs - maailma selgeim vesi

Lisaks käisime vaatamas (Te Waikoro)Pupu Springsi, mis on siis allikas maailma ühe kõige selgeima ja puhtaima veega. Vee läbipaistvus on seal kuni 63 m. Tõesti paistis põhi väga hästi kätte. Vesi on seal kaitstud, niiet kokkupuude veega on igati keelatud. Ka veepudelit seal täita ei tohi.

Pärast pikka-pikka sõitmist kurvilisel teel jõudsime Kaiteriteri linna, kus käisime rannas. Rand oli väga ilus ja vees oli ka värskendav ja mõnus ujuda.

Kaiteriteri rand

Ööbisime Nelsoni linnas Paradiso motellitoas. Backpackerisse seekord ei saanud, kuna linnas suht kõik kohad oli hõivatud. Samas kolme peale ei maksnud see motellituba ka ülemäära palju.

Nelsonis käisime õhtusööki söömas restoranis, kus sain ägeda uue kogemuse. Nimelt tellisin endale Stonegrill steak´i mis tähendas, et mulle toodi lauda toores steak, mida pidin ise küpsetama 400 kraadise kuuma kivi peal. Lõikasin liha tükkideks ja lihtsalt keerasin neid, kuni arvasin, et liha on minu jaoks parajalt küps. Väga-väga hea oli!

Stonegrill steak :P

Jätkub...


Katu

5. ja 6. päev: Matk Queenstowni mäkke ja liustike juurde

Tere!

Siit siis jätkuvad meie seiklused:

5. päev: Queenstown Hill ja Wanaka Puzzling World

Queenstown Hill

Hommikul alustasime Queenstownis jalgsimatka ülesse mäkke, et näha avanevaid vaateid. Matkaraja nimeks oli Queenstown Hill Track. Matk oli alguses veidi raske, kuna ammu pole me kuskil mägisel ajal jalutanud-matkanud. Samas oli see aga väga hea tunne ja üldse see oli üks selle reisi kõrghetki. Avanevad vaated olid niiiii vapustavad, et ma polnud ammu nii hästi ennast tundnud.

Edasi sõitsime Wanaka suunas ja seda mööda nz kõige kõrgemal asuvat maanteed pidi. Osa teekonnast kulges siis 1076 m merepinnast kõrgemal. Super! Nagu ikka kõrgemale minnes, siis meil on ikka päris tihti siin kõrvad lukku läinud, sest sõidame pidevalt mägede otsas. Siin ju suht ainult mäed ongi :D Vägev!

Puzzling World

Wanakas külastasime Stuart Landsborough asutatud Puzzling Worldi, kus olid erinevad illusioonitoad, jälitavate peade tuba :D jne. Väga kihvt oli. Kõrgpunktiks oli muidugi labürint. Seal tuli üles leida 4 torni ja siis lõpus ka väljapääs. Meie ekslesime seal oma 45 minutit. Lahe ja huvitav oli.

Kuna ilm oli Wanakas väga soe ja lämbe, siis otsustasime Carraga, et peame ikka ka ujumas ära käima, sest Markus juba end 2 korda järvedes kastnud. Lake Wanaka oli päris jahe, aga väga hea karastav tunne oli. Mõnus oli ujuda, kui lumised mäetipud taamalt paistsid. :)

Ujuma Lake Wanakasse!

Wanaka ööbimiskohaks oli Matterhorn South Lodge. Selle koha leidsime lihtsalt mööda sõites :)
Toas oli meil 1 lai voodi ja kaks narivoodit. Loomulikult ka oma vannituba. Taaskord super koht.

6. päev: Liustikud Fox Glacier ja Franz Josef

Meie seikluse 6. päev algas sõiduga taaskord väga populaarsete vaatamisväärsuste juurde. Seekord siis liustikke kaema. Esimene oli Fox Glacier ja teine Franz Josef.

Fox Glacier

Franz Josef

Southern Alps

Mõlemad liustikud on väga hästi ligipääsetavad, seetõttu ka seal niipalju turiste käib.

Pärast Fox Glacierit sõitsime lookout´i, kust avanes hea vaade lõunaalpidele, kõrgeimaks tipuks siis taas Mt. Cook. See tähendab, et me jõudsime oma reisiga teisele poole Mt Cooki mäge.

Franz Josef ka üle vaadatud, otsustasime veidi aega edasi sõita, et mitte aega raisata. Kuskil poole 10 paiku leidsime teeäärse koha Wildside Backpackers ning saime sinna öömajale, maja nimeks The Teapot Cottage. Selleks oli siis eramaja, täielikult vanaaegse sisustusega n.ö. vanaema kodu. :) See oli väga mõnus ja hubane koht koos vinüülplaadimängija ja kiiktoolitega. Nautisime seda kohta täiega. Siiani on see olnud kõige omanäolisem ööbimiskoht.

Teapot Cottage

Maja perenaine soovitas meil minna öösel looduslikesse kuumaveeallikatesse ujuma. Toas oli meil kenasti kaart ka olemas, et kuidas sinna jõuda. Asusime siis jala teele, rada kulges suht ohtlikult mööda jõe kallast ja läbi metsa, aga kohale me jõudsime. Kahjuks oli seal antud hetkel suht vähe vett ja me ei taibanud kaasa võtta ka labidaid, et endale sobiva sügavusega auke kaevata. Mis siis ikka, jalutuskäik oli aga vägev, kuu paistis ja ka tähed olid väljas. Idee oli iseenesest vägev.

Jätkub...:)

Katu

3. ja 4. päev: Milford Sound ja Queenstown

Hei!

Oleme endiselt Uus-Meremaal ja kõik on superhästi :)
Räägin siis veel, et mis meil siin toimunud on.

3. päev: Milford Sound

Katamaraanil

Kolmandal päeval käisime ühe kõige kuulsama nz vaatamisväärsuse juures, milleks on siis fjord nimega Milford Sound. Seal me otsustasime võtta 1.45 h kestva katamaraanikruiisi, mis viis meid mööda fjordi kuni Tasmani mereni välja. Teekonnal nägime mitmeid koski ja ka mereelustikku - hülgeid. Mulle väga see reis meeldis, nii ilusad vaated ja lihtsalt lummav oli see loodus. Niimoodi tähistasime meie oma vabariigi aastapäeva. :)

Fjordikruiis

Te Anau ja Milfordi Soundi vahel tegime ka mitmeid peatusi. Üks neist oli järve ääres, kus oli maaliline mägede peegeldus vees (Mirror Lakes). See on väga populaarne külastuskoht.

4. päev: Queenstown

Startisime tagasi Queenstowni suunas. Queenstown asub imeilusa Lake Wakatipu ääres.

Queenstownis sõitsime gondliga (gondola) ülesse mäkke, kust avanes imeline vaade kogu linnale. Kuna me olime väga kõrgel, siis ma täitsa kartsin seal. Lisaks tegime kelgusarnaste masinatega mäest allasõitu, mille nimeks luge. Sõit toimus siis allamäge ja luge´i sai ise vastavalt kurvile pidurdada. Täitsa lõbus oli. Muidugi kõige jubedam osa minu jaoks oli see, kui meid tõstukiga transporditi luge´i sõidu algusesse ülemisele platformile. Ma niiiiii jubedalt ikka kartsin. Aga kuna pääsu polnud kuskile, siis pidin lihtsalt ära kannatama. Hoidsin kramplikult kinni ja üritasin Markusele-Carrale naeratada, kes minu ees tõstukilt mo hirmunud olekut jälgisid. :D

Queenstown

Lake Wakatipu

Queenstowni rannaäär

Queenstown on siiani minu lemmiklinn siin. Väga-väga ilus, väike, rahulik linn. Park kus jalutamas käisime oli väga hästi hoolitsetud. Samuti rannaäär oli puhas ja ilus, paar puud kaunistasid rannaäärt.

Ööbisime The Flaming Kiwi´s, kus Markus ja Carra said omaette toa koos rõduga ja mina 4-sse tuppa, kus oli ka väga tore seltskond.

Jätkub...

Katu

Uus-Meremaa 1. ja 2. päev

Tervitused Uus-Meremaalt!

Toon teieni meie reisi esimeste päevade sündmused ja külastatud kohad.

1. päev: Mt. Cook

Mt. Cook

Hommikul startisime Geraldine lähedalt holiday park´st Mount Cook´i suunas. Maastik hakkas muutuma palju mägisemaks ja huvitavamaks.
Tee peal tegime peatusi väga ilusate järvede ääres, nendeks olid siis Lake Tekapo ja Lake Pukaki.
Lake Pukaki juures saime imelisi fotosid Mt. Cooki taustal.

Mt. Cook on Uus-Meremaa kõige kõrgem mägi (3754 m) ja läheduses asub veel 27 kõrget tippu.
Mt. Cook nähtud, sõitsime vaatama ka nz kõige pikemat liustikku, milleks on Tasman Glacier.  Pikkuseks on 27 km. 

Meie Tasmani liustiku juures

Edasi sõitsime Wanaka suunas, et sinna öömajale saada. Sõitsime siis mööda linna ringi ja enamik kohtades oli kas silt no vacancy või oli vastuvõtt kinni. Otsisin meie infomaterjalidest välja, et linnast väljas on üks holiday park. Nimeks oli sellel Lake Outlet Holiday Park. Sõitsime siis sinna, et uurida ehk neil on majutust pakkuda. Nendel oli olnud aga ühtegi vaba majutuskohta, seega otsustasime sinnasamasele autosse magama jääda. Saime neilt soojad tekid ja padjad ja öö autos võis alata :) Autos oli soe ja kuna olime päevast ikkagi väga väsinud, siis jäime ka kohe magama. Mingi aeg ärkasin ülesse, sest jalg oli nii kange. Ikkagi 3-kesi väikeses autos magada ei ole lihtne, aga saime hakkama ja naljakas oli ka. :)  

Holiday park`i inimestelt kuulsime, et kõik majutusasutused olid täis kuna järgmine päev pidi olema Queenstownis mingi suurem kontsert (oodatakse 15 000 inimest). Seeega pidid kõik majutusasutused olema ka täis Queenstownis. Otsustasime et me jätame selle linna siis esialgu vahele, pärast vaja nagunii sama teed pidi tagasi liikuda.

Benji!

2. päev: Te Anau

Alustasime teed Te Anau linna suunas.
Teekonnal peatusime AJ Hackett Bungy´s Kawarau sillal ja vaatasime kuidas inimesed tegid benjihüppeid. Õudne, seda ma küll ei julgeks teha. Ainuke mõte, mida tahan mingi aeg teha on langevarjuhüpe lennukist, aga pea alaspidi kuskile vette või kuristikku hüpata...oooei! :D

Sõitsime läbi Arrowtowni, mis oli kena väike linnakene.

Queenstownis käisime elektroonikapoes, et osta telefonihoidja auto akna külje ja laadija (Markuse telefon oli meil siis GPS-ks).

Edasi viis tee ikka Te Anau poole. Kõikjal kõrgusid mäed, mägede vahel mõned aasad, orud ja muidugi ka järved, mis on meie lemmikud! :) Osa teest kulges nt. Lake Wakatipu ääres. Avanevad vaated oli superkenad.

Imeilus Lake Wakatipu 

Te Anaust sõitsime ka Manapouri järve äärde. Taaskord oli väga ilus koht.

Te Anau linna nimetatakse maailma jalutuspealinnaks. Linn asub Lake Te Anau ääres.
Te Anaus ööbisime 2 ööd Te Anau Lakefront Backpackersis. Meil oli oma tuba vannitoa ja köögiga. Väga mõnus olemine oli seal. Teisel õhtul kuivatasime pestud riideid toas, kõik kapinupud ja muud võimalikud kohad oli riideid täis :D

Jätkub...

Et siis järgnevate päevade reisikirjeldused edaspidi :)

Kõike ilusat teile,

Katu