Airlie Beach ja Paradiisirand!

Tere!

Olen siis juba kolmapäevast saadik Airlie Beachil olnud, aga no kui oled ikkagi nii ilusasse kohta jõudnud ja sul on 16 toakaaslast siis ei jää küll väga aega, et niisama arvuti taga passida. :D
Nüüd siis võtsin selle aja, kuna täna üldse selline lebotamise päev olnud.

Airlie Beach vee madalseisu ajal

Väike meenutus minu kolmapäeva hommikust kui Brisbanest siia lendama hakkasin:
Ärkasin hommikul kell 6, et igaks juhuks ikka veidi varem lennujaama jõuda. Kohale jõudes muidugi selgus, et oleksin võinud veel magada, sest lend hilineb nii pool tundi :S Sellised asjad mulle üldse kohe ei meeldi.
Lisaks selline nali, et noh turvakontrollis unustasin peale püksivöö, siis läksin tagasi ja võtsin selle ära. Kui uuesti väravast läbi läksin, siis selgus, et mul vist need rihmikkingad ka piiksuvad! No mida iganes! :D Pidin siis paljajalu end võtma. Kuidas see küll võimalik on? Lendasin Austraaliasse Eestist kohale ja mitte üheski lennujaamas ei pidanud ma neid kingi ära võtma ja nüüd siselennu terminalis siis selline värk. Naerma ajab see küll.

Proserpine lennujaamast toodi siis kõik soovijad Airlie Beachile. Bussijuht oli väga äge, rääkis juttu ja lõõpis niisama, kohe näha, et elu on siin ikka hea :) Eestis ju kõik nii tigedad ja närvilised. Lisaks viidi kõik inimesed suhtkoht tema majutusasutuse ette.
Ööbimiskohaks mul siis Airlie Waterfront Backpackers, mis mulle kohe väga-väga meeldib. Asub ta siis kohe merekaldal, laguuni ääres. Ööbin siis 17 voodiga toas, mis siis kujutab endast hästi pikka koridori, kus voodid kahes reas järjest. Kusjuures väga palju ruumi on tegelikult ja üldse väga tšill ja mõnus. See suht ainuke hostel vist siin, kus kohapeal pidu ei toimu, teised hostelid on hullud peokohad, kus korralikult magada ei saagi.

17 voodit toas

Parempoolne on minu voodi

Ma valisin endale väga hea voodikoha ka, niiet olen viimane voodi koridori lõpus ja sealt läheb kohe trepp alla, kus on wc ja vannitoad, lisaks saab sealt otse meie suurele rõdule. See rõdu on minu lemmikkoht siin küll, nii mõnus on siin istuda, hommikusööki süüa või blogi kirjutada. Värske õhk ja vaade linnale ning merele - lihtsalt parim!

Üldse on väga palju siin juhtunud, niiet kõike kirja küll ei jõua panna. Olen kohanud siin igast rahvusest inimesi, lähemalt on tutvust teinud sakslaste, hollandlaste, ühe prantslase ja austraallasega. Neist just hollandlastega on mul väga hea klapp olnud, ehk loeb see, et me mõlemad suht väikesest riigist pärit :D No igatahes inglise keeles on väga hea nendega suhelda, sest aktsenti pole tunda.

Esimesel kahel päeval jalutasin siis niisama siin ringi, tutvusin ümbruskonnaga, käisin läbi mitmed jalutamisrajad. Pole midagi halba öelda, Airlie Beach on ikka super ilus koht, kõik see merekallas ja need purjekad sadamates! Super. Ühte rada mis tulebki otse merekallast mööda supermarketist minu hostelisse tagasi olen läbinud 2 korda - rada ise kuskil 5 km pikk. Homme hommikul kavatsen uuesti jalutama minna, kuna raja lõpus on seal meres kummuli üks laev, mida saab lähemalt uudistamas käia kui on vesi madal. Siin nimelt on igapäevased need tõusud ja mõõnad. Päris vägev on vaadata kui vesi randa tagasi hakkab tulema.

Üks teine merepõhjas olev laev

Airlie Lagoon

Peaaegu iga päev tuleb siin ka mingi sabin vihma, nimelt koht asub mere ja mägede vahel. Väga palju on siin igasuguseid seljakotiränduritele mõeldud majutuskohti, kus siis iga päev on ka pidu. Lisaks paarile hosteli klubile olen siin käinud ka iiri pubis tantsimas. Pidutseda siin ikka saab!
Eks see koht ongi sellise suunitlusega. Lisaks muidugi on veidi teistmoodi see, et iga hostel on ka reisikorraldaja, kelle kaudu saab endale meretuure broneerida. See on muidugi väga mugav ja hea lahendus.

Neljapäeva õhtul käisin siis hollandlase ja sakslasega peol ja no pidu kestis ikka peaaegu hommikuni, kuna juttu jätkus kauemaks meie hosteli rõdul. Nii huvitav on inglise keeles kellegagi rääkida kui jutt klapib ja ei ole mingisugust tõrget. Ma tean et vahel ma küll veidi kardan rääkida, kui kuulen näiteks inglasi endid või kedagi väga perfektses inglise keeles kõnelemas. Mul lihtsalt pole nii laialdast sõnavara kui paljudel on ja seetõttu ongi vahel ebamugav. Eks saab sellest ka üle kui rohkem suhelda. Seega ma siin mingi poole 4ni hommikul jutustasingi, kuigi ise pidin juba 8.45 bussi peale hüppama ja ocean raftingule minema. Magada sai küll vähe, aga selliseid inimesi ei kohta ju igapäev.

Ocean rafting!

Niisiis broneerisin ma omale 129 dollarit maksva snorkeldamisreisi koos maailma ilusaima liivaranna Whitehaven Beachi külastusega.
Esimest korda elus käisin siis snorkeldamas. Rentisin endale ka veeülikonna, et oleks veidi soojem. Lisaks saime muidugi ka maski ja toru.
Snorkeldamine oli niiiii vägev! Ma poleks kunagi arvanud, et vees nii ilus ja kirju elu toimub. Vaatad küll telekast, aga no oma silm on ikka kuningas. Ujusime siis riffi ääres, kus toimetas igasugustes värvides kalu ja vee-elukaid ning nägime ka paari väga-väga suurt kala! Ma oleksin nagu Nemo olnud, just selline tunne oli. :D Kahju on ainult sellest, et mul ei ole veekindlat kaamerat, niiet enne kui ma uue veetuuri teen, siis tahan endale kindlasti seda osta.

Kahes erinevas kohas lasti meid vette kuskil 40 minutiks, seda oli aga kahjuks rohkem kui küll, kuna vees oli mul ikkagi üpris külm. Kui paati tagasi saime siis ma värisesin tükk aega. Aga adrenaliin tegi oma töö ja polnud hullu midagi. :)
Paadisõit oli väga super, sõitsime ikka päris kiiresti ja julgete (nagu mina) lemmikkohaks oli otse paadi serval istumine. Seal oli siis spetsiaalne aas, kust pidi käe läbi panema ja nii kinni hoidma, et üle parda ei lendaks. Muidugi seda kellegagi ei juhtunud ja mina veetsingi seal põhilise osa sõidust.

Paadi serval istumas

Kui sai snorkeldatud, siis suundusime Whitsunday saarel asuvasse Whitehaveni randa ehk siis Valgesse Paradiisi! Paradiis oli ta tõesti - nii valge, suur ja ilus! :)
Seda kohta lihtsalt peab oma silmaga nägema, kuigi pildid on küll ilusad, aga noh see vist kehtib enamike kohtadega, et sellist tunnet ikka muidu ei saa kui ise kohal käies! Niiet soovitan kindlasti kõigil seal ära käia.

Whitehaven Beach

Paradiiis

The Spider!

Sõber-reisijuht

Stingray

Whitehaveni valge liiv on väga eriline, nimelt ta polegi tavaline liiv, vaid silica - ränidioksiid? ja see ei lähe kunagi nii soojaks, et jalgu kõrvetaks. Liivaluidete vahel liikus väga palju krabisid ja nägin ka stingray-sid (astelrai).

Seal rannal veedetud aeg oli ikka parim. Sõime seal ka lõunasööki, mida nurjatud linnud tahtsid taldrikutelt pidevalt näpata.
Oli väga lõbus ja supermeeleolukas reis!
Õhtul sain baaris kokku inimestega, kellega reisi jooksul tuttavaks sain, muljetasime reisist ja tantsisime.
See siis lühidalt kõik sellest superelamusest.

Tahtsin oma edasisest plaanist ka veidi kirjutada, aga nimelt grupp eestlasi on ka siia jõudnud ja nüüd vaja baaris kokku saada ;)

Olge siis kannatlikud!

Kõike paremat,

Teie Katu