Saabumine Emeraldi

Hei!

Reedel sain Graincorpist lühikese kirja ka, kus oli siis toodud, et vajame ka tööjalanõusid ja millised riided peavad olema. Ostsime siis kõik endale ägedad steel capped saapad, mis olid üllatavalt kerged ja hästi mugavad jalas. Lisaks ostsime T-särke ja sain ka rohelised ülepõlvepüksid. Peaks tööks valmis olema küll :)

Reede õhtul hakkasime liikuma Cairnsist Emeraldi suunas. Ööseks jäime Innisfaili. Seal ööbisime Backpackers Shackis, kus olid juhuslikult ka mõned eestlased, kellega juttu ajasime. Bäkker vahendab tööd ka, niiet seal elades, saab tööle banaanidesse. Poisse pidi seal suht alati vaja olema, tüdrukutele töö leidmisega veidi keerulisem. Aga kuulsime, et paljud peaksid peagi sealt ka ära minema, 3 kuud olla täis saamas. Seega siis peaks töökohti juurde tulema. Lisaks räägiti, et see pidi linna parim hostel olema, et kõige kiiremini saab tööd ja üldse suht puhas ja korralik koht. Kuigi muidugi pidu käis seal ikka :)

Kuna meie teekonna pikkus oli ligi 1000 km, siis laupäeval tegime kohe pikema sõidu, seekord oli sihtkohaks Mackay linn. Seal oli hostel täis, niiet valisime mingisuguse motelli. Oli natuke kallim, aga ka hubasem ja veidi luksuslikum.

Pühapäeval jätkus teekond Emeraldi.
Teel tuli meile vastu päris mitmeid oversize masinaid, millel oli siis saateauto või kaks kaasas, kes siis eelnevalt tulid ja hoiatasid, et kiirust maha võtta ja tee äärde tõmmata. Need oli tõesti suured veosed. 

Oversize veok

Maastik oli päris huvitav oma paljude kaevanduskarjääridega, mis tegelikult täitsa ilustasid seda loodust. Muidu oli suhteliselt igav ja lauge maa.

Maastik

Olime saanud kirja teel väikese juhise, kuidas me Emeraldis peame ühe naise üles otsima, kes siis meid edasi juhendab. Patricia asus siis Graincorpi tehase territooriumil, ajasime veidi juttu ja öeldi, et esmaspäeval kell 9 peame siis seal samasel kohal olema.

Läksime siis otsima oma majutuskohta. No oli ikka tegemist, et õiget kohta üles leida. Ei saanud me mingit korralikku juhendit ka, et kuidas paika üles leida, lihtsalt öeldi kohanimi Gindie ja et umbes uksed on majal lahti, kaks tuba ja köök. :D Alguses leidsime mingi maja, käisime sees ja paistis, et ju see siis peab see olema, aga koht oli päris jube, hästi räämas ja meil polnud isegi kolme voodit toas. Oleksime pidanud voodi tooma mahajäetud kõrvalmajadest :D Ma juba täitsa leppisin sellega, et no ju siis ongi see koht. Markus ja Carra arvasid, et uuriks ikka üle. Helistasin siis Patriciale ja Markus lõpus rääkis tema mehega, kes meile siis uusi juhendeid andis ja ikkagi teise kohta lõpuks juhatas.

Jõudsime siis õigesse kohta pärale. Paik oli veidi etem kui eelmine, aga siiski. Kõik oli must ja segamini. Köögis oli meil mingi 3 vana külmkappi ja ikka normaalne see koht ei tundunud. Mõtlesime siis et noh, koristame oma toad ära ja ju edaspidi homme siis vaatab, mis saab. Minul oli seal oma tuba ja Markusel-Carral ka. Toad siis tõmbasime veidi üle, õues koristasime ka laua ja toolid, et saaks seal istuda.
Meie niiöelda maja asukohaks oli üks teine Graincorpi tehaseala tagune plats. Ühesõnaga mingit suuremat vaadet peale tornide ja kuuride seal ei avanenud. Ahjaa, põld oli ka ühel pool. Täitsa nagu oleks asustamata kohas. 

Mingi aeg siis Markus ja Carra läksid meie WC-d ja duširuumi uurima. Carra tahtis vetsu minna, aga see tal ei õnnestunud, sest WC potist avanes hirmutav vaatepilt. Vähemalt 5 suuuuuurt rohelist konna istusid potis! Üritasime vett lasta mitu korda, aga nad olid nii suured ja hoidsid vist tugevasti potist kinni, niiet alla nad ei läinud. Mõtlesime esiteks, et ehk need on üldse mürgised, kes seda teab. Niiet WC oli täiesti kasutu. See otsustas ära ka, et sinna me esialgu kindlasti jääda ei saa, kui juba vetsus käia on võimatu.
Lisaks WC-le avastasime konnad ka väljas seisvast vanast pesumasinast. Päris hirmutavad oli need konnad. 

Otsustasime siis ööseks Emeraldi ära tulla ja vaatame, mis selle elukohaga saab.
Igatahes seiklus ja elamus missugune! :D

Meie elamuboks

Meie hoov ja madratsid

Konnad WC potis

Elu on seiklus!

Teie Katu

Meil on nüüd ka TÖÖ!

Tere taas!

Tööle Emeraldi:
Ühesõnaga nagu pealkiri ütleb, siis tänane uudis on see, et meil on nüüd vist ka töö olemas.
Kui me terve eelmine nädal ise otsisime tööd, täitsime igasugu ankeete ja avaldusi ning mittte kui midagi sellest ei tulnud, siis nüüd võib öelda, et töö tuli ise meie juurde :D

Nimelt panime tööotsingulehele Gumtree kuulutuse, et oleme 3 töökat eestlast autoga ja otsime tööd. Täna siis helistas selle kuulutuse peale üks naine rahvusvahelisest Graincorp firmast ja pakkus tööd meile kõigile teraviljatööstuses, kus peaks siis mingi aeg sorghum harvest (ei oska eestikeeles tõlkida, kui keegi teab võib kommentaaridesse lisada) pihta hakkama. Täpselt ei tea veel, et mis tegema seal hakkame, aga mingi välitöö ja ehk saame ka mõningate masinatega sõita, sest autojuhilubade olemasolu kohta ta päris. :P Asukohaks on Emerald (Queenslandis), mis asub Cairnsist umbes 1000 km kaugusel.

Ühesõnaga meie seniste kogemuste põhjal, et Aussis farmitööd saada on esiteks vaja autot ja teiseks tuleb ennast ise reklaamida, see tähendab siis võimalikult hästi end niiöelda maha müüa. Paistab et meie Gumtree kuulutus oli tabav ja silmatorkav. Panin sinna meist kolmest foto ja kirjutasin asjaliku teksti juurde, et kui töökad ja tublid me ikka oleme :D See naine kes helistas ütles ka, et kui me oleme nii töökad nagu ta teab, et eestlased on, et siis on meil seal töölootust isegi detsembrikuuni! :D Eks muidugi paistab, et mis see töö endast kujutab ja kuidas hakkama saame. Pole ju varem otseselt kuskil suurtootmistehases vms tööl olnud. Aga kindlasti saab seal pääris targaks ja uusi oskusi juurde. Kuna tegemist on ülemaailmse firmaga (osakondi nii Ameerikas, Euroopas, Aasias) siis tuleb see töökogemus kindlasti ka CV-s kasuks. :)

Homme läheb meie auto korraks remonditöökotta, vaja seal mõned asjad ära vahetada ja parandada. Kui auto valmis, siis alustame roadtrip´i Emeraldi suunas. Ei tea veel kus homme ööbime, aga nagu Uus-Meremaa kogemustest meenutada, siis kindlasti kuskile ikka saame. :) Võime ju ka autos magada, kui muud üle ei jää.
Hiljemalt esmaspäevaks oleks vaja kohale jõuda, sest teisipäeval peaks meil introduction ehk tutvustus olema.

Lisaks siis sellele tööpakkumisele helistati meile ka eile õhtul ja pakuti mulle tööd kuskile cattle stationisse lehmadega tegelema jne. Kuna me aga ju koos reisime ja asukoht oli ka suht kaugel, siis ütlesin muidugi ära.
Need mõlemad tööpakkumised tulid kohe pärast seda, kui muutsime oma Gumtree kuulutust ja lisasime, et meil on auto. Seega on auto olemasolu ikka väga oluline.

Markus ja mina

Cairns - Port Douglas trip: 
Eilne ja tänane päev möödusid põhimõtteliselt erinevates randades ujudes ja päevitades. Rannad asusid siis Cairnsi ja Port Douglase vahel. Külastatud sai Holloways Beach, Four Mile Beach, Palm Cove ja Clifton Beach.
Eile ööseks jäimegi Port Douglasesse. Täna uuesti Cairnsis.

Merevesi oli 29 kraadi soe, niiet ega suurt jahutust sealt ei olnud. Ujumine toimus piiratud ala sees, kuna praegu on stingersite ehk meduuside hooaeg, kes siis võivad kõrvetada ja sind ka ära tappa. Saime muidugi palju päikest ning veidi põletasin vist selja ära. Aga pole hullu midagi.

Homme hommikul plaanis kinno minna - Visa Hing 5 filmi vaatama! Super! :P

Clifton Beach

Clifton vol 2.

Hetkel kõik!

Olge tublid,


Teie Katu

Meil on nüüd AUTO!! :)

Hei!

Mul nüüd teile suur uudis. Me ostsime endale täna auto!! Minu esimene auto! :D Autoks siis 1999. aasta Hyundai Lantra Sportswagon  - universaalkerega ja automaatkäigukastiga. Eestis muidugi sellise auto poole ei vaatakski, aga kuna siin auto farmitöö tõttu väga vajalik, siis tuli see otsus suht kiirelt ära. Eelmised omanikud olid toredad noored inimesed, kes olid ka selle ostnud 2 kuud tagasi lihtsalt selleks, et roadtrip teha Melbournest siia Cairnsi. Auto täitsa korralik ja ruumikas, niiet meie suured kotid ja muu kraam peaks kõik ära mahtuma. Nüüd ei ole enam muret sellega, et uusi asju ei või osta, sest autosse ju mahub ikka :D
Võtsime hostelist ka kohe hulk raamatuid kaasa, et siis tee peal hea lugeda.

Autoost oli meil koguaeg mõttes ja kuna nüüd ikkagi tööd otsides paljudest kohadest ka öeldi, et suht ilma autota ei ole neil meile midagi pakkuda, siis tuli see ost ikkagi ära teha. Seega soovitan soojalt Eestist tulles ikkagi niipalju raha kaasa võtta, et ka autoostuks jagub. Seda muidugi siis kui kohe plaanis farmitööle minna. Meil sellessuhtes väga vedas, et saime enne kuurordis head raha teenida. Auto ostsime siis kolme peale, umbes 870 dollarit näkku, mis teeb vähem kui meie nädala palk oli Dugongis. Niiet pole hullu midagi see auto ostmine :) Hiljem kui farmipäevad tehtud ja trippimised lõpetatud, saame ju auto taas maha müüa.

Eile päeval oli meil veel mõttes, et võtame nädalaks rendiauto ja sõidame sellega piirkonnas ringi. Hindu uurides jõudsime aga järeldusele, et kasulikum tuleb ikkagi auto osta, sest meile sobiva rendiauto hind nädalaks oli ligi 800 AUD! Röövimine, sama rahaga saime Uus-Meremaal ringi sõita 2 nädalat!

Nüüd siis homme lahkume meie hostelist, otsime tööd ja avastame uusi toredaid kohti :)

Markus pani meie autole käpa peale ;)

See siis hetkel kõik ;)

Bye!

Teie Katu

Töö otsimine Cairnsis

Terekest!

Work, work, work...:

Olen Carra ja Markusega alates 9. märtsist saati Cairnsis olnud ja töö otsimisega tegelenud. Hetkel veel midagi kindlat meil ei ole, aga õnneks väga muret sellega pole ka, kuna rahaline seis siiski üsna hea. :)

Mida me siis töö leidmiseks teinud oleme?
Kõigepealt hakkasime otsima tööd cottoni farmi või cottoni ginni ehk puuvilla ümbertöötlustehasesse, kuna kuulsime, et seal pidid väga head palgad olema. Ühe lahke eestlase käest saime veidi infot ja kontakte, et kust võiks uurida, kuhu kirju saata ja mis numbritele helistada.
Helistasime siis kõik kohad läbi, nii töövahendusfirmad kui ka otsekontaktid. Enamasti öeldi, et kas neil hetkel kõik kohad täis või et täitke internetis avaldus-ankeet ära. Oleme siin ikka mingi viies kohas ankeete täitnud kõikvõimalike andmetega, aga kuskilt pole ühendust võetud. Infot on antud, et kui mõni koht peaks vabanema siis annavad teada, aga muidugi selle peale ju lootma ei saa jääda.

Loomulikult oleme korrastanud ka oma CV-sid, et need ikka võimalikult farmitööle sobilikud oleksid. Minu CV-s on siis hetkel pikaajaline töökogemus Sarapuu farmis :D (muru niitmine, marjade korjamine, puude ladumine, värvimistööd jne), roopakkimine Muhros, õunte korjamine ja pakkimine Inglismaal, töötamine Kreekas ja Aussi töökogemus. Kõik suht sellised tööka maainimese lihttööd. Kui taas kuskile hotelli lähme, siis saab uuesti päris CV´d kasutada. :)

Oleme igapäevaselt helistanud ka National Harvest Labour Information Service´sse, kust siis saab võimalike töökohade osas infot, aga siiani pole neil suurt midagi pakkuda olnud.
Samuti igapäevaselt hoiame silma peal Aussi suht kõige populaarsemal infosaidil Gumtree, kus pannakse ülesse kõikvõimalikke kuulutusi ja muidugi ka tööpakkumisi. Lisaks laadisime sinna ülesse ka meie enda töö otsimise kuulutuse.

Mis hetkel meie tööotsinguid ka piirab on see, et meil ei ole autot ja et me otsime tööd kolmekesi. Autoost on meil küll mõttes, aga hetkel veel proovime niisama leida. Siis ka hea võrdlus olemas, et kas ilma autota üldse mingit normaalset farmitööd saab. Kolmekesi tahaksime ühte kohta tööle saada, aga samas kui hea pakkumine ikka tuleb, siis loomulikult oleme valmis ka eraldi paikadesse minema.

Täna käisime tööbüroos Happy Travels. Seal tuli täita avaldus ning ajasime kiirelt ka mingi naisega juttu, kes siis töökohti backpackeritele vahendab. Tema muidugi ka kohe ütles, et kolmekesi keeruline tööd leida. Sealt siis lubati 7 päeva jooksul mingi farmitöö leida...Kui nende kaudu tööle minna, siis peab vist mingi 190 AUD liikmetasu maksma. See muidugi ``nohu´´, kui nad normaalse koha leiaksid, kuhu kolmeks kuuks jääda saame. Eks näis.

Homme on meil siis plaanis võtta rendiauto ja veidi ümbruskonda sõitma minna. Ehk siis proovime ära ka silmast-silma tööotsimisviisi, kus lähme farmi ise kohale ja uurime farmeritelt, kas ja mis töid neil pakkuda on.
Meil siis hetkel oluline, et saaks sellisesse kohta tööle, kus saab ära teha 88 farmipäeva, et saada ihaldatud teise aasta viisa :)
Plaanis on minna Mareeba kanti ja Innisfaili ning muidugi ka sõita läbi mõningatest randadest ja teistest ilusatest kohtadest, sest oleme ikkagi ju Working Holiday´l :D

Cairnsi elu:

Kui töö otsimine kõrvale jätta, siis olen veidi saanud ka Cairnsi linna avastada ja leian, et see on ikka üks väga-väga ilus, hubane ja mõnus troopiline linn, kuhu kasvõi pikemalt elama tulla. Linn on suhteliselt väike, ei ole kõrgeid pilvelõhkujaid ja ilusad mäed paistavad taamal. Rannaäär on kena ja seal ka suuuur bassein, kus linnarahvas ujumas ja päevitamas käib.

Cairnsi bassein

Vasakpoolne - minu Ginger Beer
(parempoolne Markuse :D)

Meie kõigi lemmikjoogiks siin on Bundabergi Ginger Beer, mis on siis alkoholivaba ingverimaitseline karastusjook ning seda müüakse erineva suurusega pudelites. Mina eelistan siis 750 ml, nagu kõrvalolevalt fotolt näha :D Ginger Beer hakkas mulle väga meeldima juba Inglismaal olles. Super hea jook ikka!

Eile tähistati St. Patriku päeva, mille raames toimus istumine ka meie hostelis. Riietuda tuli rohelisse, saime 10 dollari eest süüa grillvorste, pilvi, grill-liha ja -kana ning salatit ja huvitavat rohelist värvi jooki. :)

Jutustasime hosteli elanikega. Rahvustest kohtasime esimest korda kolme tüdrukut Islandilt! Väga lahe oli nendega rääkida, kuna nad ka ju nii kaugelt tulnud. Mina sain magama kuskil 2 ajal öösel. Pole ammu nii hilja magama läinud. :D

Hostelist siis niipalju, et nimeks on JJ´s Backpackers Hostel, asub kesklinnast eemal mõnusa jalutuskäigu kaugusel. Väga rahulik ja kena hostel, väikese basseiniga, kuhu päeval hea ennast jahutama minna. Tuba meil kahe nariga ja ainult ühel ööl oli lisainimene toas. Muidu ikka kolmekesi :) Kahjuks toas kappe pole, seega asjad meil kõik põrandal kuhjas :D

Oleme siin kuuel korral mänginud ka Monopoly, seal siis erinevad maailma linnad sees, kus Eestile lähim linn on Riia. Täitsa põnev ja huvitav oli, sai emotsioone välja elada. Lisaks oleme ka lihtsalt kaarte mänginud. Ühesõnaga igav meil siin pole. :)

Internetis saame ka nüüd lihtsamini ja odavamalt käia. Leidsin sellise odava pakkumise Optuselt, et 2 dollarit päevas maksan ja saan piiramatult helistada, sõnumeid saata ja internetti kasutada! Töö otsimisel see väga kasulik diil. Oleme siiani selle leiuga väga rahul.

Sellega seoses on mul nüüd lisaks Telstrale veel ka teine number. Õnneks mo HTC on dual sim-kaardiga, seega saan mõlemad kaardid korraga sees hoida. Telstra ka ikka vajalik, sest maapiirkondades miski muu peale Telstra ei pidavat töötama. Kui vaja mind mingil põhjusel kätte saada, siis saate mõlemat numbrit proovida. :)

Minu numbrid: Telstra: +61 487 327 924 ja Optus: +61 478 186 778

Hetkel siis kõik, tegeleme taas tööotsinguga :)

Olge ikka munuksed,

Teie Katu

Uus sihtkoht - Cairns

Tere taas,

Räägin teile nüüd veidi mis edasi toimuma hakkab :)

Edasised plaanid arenesid meil järgnevalt: Aucklandis olles hakkasime otsima öömaja Sydneysse, saatsime kuskil 15le Sydney hostelile kirju, aga jaatavat vastust kuskilt ei saanud, kuna sel nv on Sydneys Future Music Festival ja Top Gear´i Festival. Otsustasime siis, et kuna meil ju otseselt Sydneysse jääda polekski vaja, et lendamegi kohe edasi uude sihtkohta, kus ka tööd otsima saame hakata. Arutasime ja mõtlesime ning järgmiseks sihtkohaks on meil Queenslandi linn Cairns! :P

Lend läheb meil homme, 9. märtsi hommikul kell 6:00 seega ööbime lennujaamas. Internetikommentaaridest lugesin, et siselendude terminalis ööbida ei saa, seega jääme esialgu rahvusvahelisse terminali ja hiljem siis kuskil öösel 3 paiku liigume edasi.
Selline elu siis meil :)

Igal juhul saab Cairnsis huvitav olema, kuna ma pole ju seal varem käinud :)

Hetkel siis kõik ;)

Katu

Viimased tegusad päevad ja puhkuse lõpp

Hei!

Kui antud postitust alustasin, siis olime omadega jõudnud Aucklandi lennujaama ootama äralendu Sydneysse. Oli just paras hetk, et kirjutada teile veel meie seiklustest Uus-Meremaa põhjasaarel.
Nüüd siis oleme Sydney lennujaamas ja üritan blogiga ka hetkeseisu jõuda :)

Aga jätkan siis sealt, kus pooleli jäi:

12. päev: termaalalade avastusretk

Taaskord algas üks tore päev, mille käigus saime näha väga imelisi ja värvikaid kohti, seda siis taas termaalaladel kuumaveeallikate, mudaaukude ja auravate kraatrite näol.

Esimeseks kohaks oli meil Craters of the Moon ehk siis kuukraatrid. Meie poolt külastataval alal oli päris mitu ikka väga-väga suurt auku ja palju väiksemaid. Need kõik aurasid, vett sees ei olnud.

Edasi liikusime sellisesse kohta nagu Waiotapu thermal wonderland, kus oli hästi mitmekülgne maastik, hästi palju oli näha ja avastada. Imestust oli ikka palju, sest kuumaveeallikate vesi oli niiiivõrd värvikirev, et ükski koht polnud teisega sarnane. Superilusad olid need suured auravad allikad. Lemmikuks oli mul seal selline helerohelist tooni veeauk ja selle pragunevad kaldad.

Champagne pooli taustal

Tee kuradi koju :)

Champagne pool

Minu lemmik heleroheline kraater

'

Kolmandana käisime Waimangu volcanic valley´l. Seal asus kuumaveeallikas nimega ``Frying pan lake´´, mis on maailma suurim kuumaveeallikas. Lisaks oli üks väga ilus helesinist tooni veega kraater ``Inferno crater´´. Waimangu tähtsus seisneb selles, et ta on üks kõige nooremaid geotermilisi süsteeme.

Inferno crater

Waimangu

Selle päeva jooksul olime jõudnud juba niipalju teha ja ringi jalutada, aga siiski sellega meie tegemised ei piirdunud. Ööbimiskoht Rotorua linnas leitud, läksime Waikite valley termaalveebasseinidesse ujuma. Pidime algul minema linnas asuvasse Polüneesia spaasse, aga hosteli vastuvõtutöötaja soovitas meile just Waikitet, kuna seal pidi olema 100% puhas kuumaveeallika vesi. Nii ta ka oli, saime ise käia vaatamas seda allikat, kus vesi kees ja auras ning kuidas ta lõpuks meile basseini jõudis.

Väga super oli seal lõõgastuda. Erinevaid basseine oli 6, 4 neist suuremad ja soojemad ning 2 väikest jahedama veega basseini. Kõige soojem oli 42-kraadine vesi.
Koht oli ka super, kuna asus väga looduskaunis kohas pm metsa sees, niiet avanev vaade oli põõsastele ja puudele.
Kindlasti soovitaksin seda kohta kõigile kes ka plaanivad Uus-Meremaale reisida.

13. päev: maooridel külas

Maooride kogunemiskoht

Selle päeva eesmärgiks oli näha Uus-Meremaa tuntuimat geisrit ja külastada nz põliselanikke maoore.

Käisime siis sellises kohas nagu Whakarewarewa, mis on termaalalal asuv maooride küla. Seal oli meil kõigepealt maoorist giidiga ekskursioon, mille käigus räägiti palju maooride elust sellisel pinnal nagu on termaalala. Näidati kus ja kuidas nad maa sees süüa teevad ja termaalveega basseinis pesemas käivad.

Hullud maoorid

Nägime ära ka Pohutu geisri purskamise, päris võimas veejuga paiskus ikka ülesse. Kahjuks olime geisrist suhteliselt kaugel ja väga head pilti ei saanud, aga elamuse ikkagi saime.

Pohutu geiser

2 päeva Aucklandis:

Õhtuks sõitsime ära Aucklandi. Seal oli meil esialgu tükk tegemist, et majutust leida. Päris paljud kohad olid täis. Ühes hostelis lubati meil telefoni kasutada ja nii helistasime mingi 8 kohta enne läbi kui lõpuks endale majutuse saime. Selleks sai siis BK hostel, mis osutus olevat väga heas kohas, kesklinna piirkonnas ja tuntud kohviku Starbucksi vastas. Nii me kahel hommikul sealt ka kohvi ja saiakesi ostsime.

Aucklandis olime siis põhimõtteliselt kaks päeva. Palju me seal ei teinud, kuna olime ikkagi reisist ka väsinud ja põhiliselt tegime siis edasisi plaane. Suur osa päevast kulus meil muidugi ka riiete pesemisele. Hostelis oli ainult 1 pesumasin ka. Kuivatile raha ei raisanud, seega pidime kõik riided tuppa kuivama panema. Leiutasime siis hea süsteemi, et võtsime madratsid narilt ära ja panime riided pulkade peale kuivama. :D

Riiete kuivatamine Aucklandi hostelis

Kokkuvõte ja kuluarvestus reisi kohta:
Meie reisikirja lõppu tooksin välja ka veidi arvulisi numbreid selle kohta, et kui palju raha meil põhilisematele kuluallikatele läks. Kõik kulud jagasime muidugi kolmeks :). Kuna reisisime ringi autoga, siis suurimad kulud ongi sellega ka seotud. GPS-i andmetel läbisime me 15 päevaga Uus-Meremaa lõuna-ja põhjasaarel reisides ligi 3500 km! Päris muljetavaldav või mis.

Kulud siis sellised:
Bensiin: 700 NZD ~ 450 EUR
Autorent: 880 NZD ~ 563 EUR

Kui ma võrdlesin oma pangaarvet enne reisile minekut ja nüüd, siis kokku on kohapeal kulunud umbes 2400 AUD ehk jämedalt 1900 EUR. Samas kui mõelda, et selle raha teenisin ma Dugongis umbes kahe nädalaga polegi ju väga hullu :)
Arvan et puhkus oli meil super ja kulunud raha on nende elamuste ja seikluste kõrval väga tühine. Jään juba pikkisilmi ootama järgmist puhkusereisi :P

That´s the end of our holiday story! :)

Sellega siis lõppes hetkel Uus-Meremaa osa ja edasi taas Austraalia ja sealsete toimetuste juurde.
Loodan et oli huvitav ja teil tekkis ka soov seda riiki külastada. See on seda väärt! :)

Kõike head,

Teie Katu

11. päev: vulkaanid ja kuumaveeallikad

Hei,

Siit reisikirjeldus ühe mu lemmikpäeva kohta siin Uus-Meremaa põhjasaarel:

11. päev: Mt Ruapehu ja Tokaanu kuumaveeallikad

2300 m kõrgusel Mt. Ruapehu otsas

11. päev algas meil Ohakune infopunkti külastusega, kust saime veel veidi vajalikku infomaterjale. 
Edasi sõitsime Whakapapa külla, mis on siis üks suusakuurortidest talvisel ajal. Praegu on siin aga suht sügise algus, seega lund ei ole aga läksime sinna selleks, et sõita mäe otsa. Nimelt Mt Ruapehu otsa, mis on siis üks kolmest aktiivsest vulkaanist antud Tongariro rahvuspargi alal. 

Mägi on ise 2797 m kõrgune ja see võib iga hetk pursata :D Vähemalt viimasel ajal on seal veidi vist tegevust olnud, sest kui me informatsiooni küsisime vulkaanikraatri juurde mineku kohta, siis öeldi, et sinna alasse ei soovitata minna.

Mis aga meie siis ära tegime. Nimelt sõitsime tõstukitega mäe otsa, 2020 m kõrgusele ning edasi läksime sealt jala mööda tähistatud rada kõrgemale. Rada viis 2300 m peale, aga kuna tipus oli ikka väga-väga tugev tuul (mingi üle 100 km/h võis see küll olla), siis me jäime pidama ehk mingi 2200 m peale ja otsustasime alla tulla. Matk võttis aga meil 2 tundi. Vaated olid superägedad, aga muidugi füüsiline vorm peaks ikka parem olema selliste matkade jaoks. :D See oli meie nz reisi 3. tõsisem rännak ja kindlasti üks raskemaid, kuna tuul oli väga tugev ja päris külm hakkas ka.

Üleval leidsime supervaatega koha ning tundsime ära, et see paik on kindlasti olnud ka filmis Sõrmuste Isand (Two Towers) – kaks kõrget järsku mäge ja kaugel eemal olev vulkaaniline mägi – Mount Doom (tegelikkuses siis Mt. Ngauruhoe). :) Laaheee!

Mäed

Lumi Mt. Ruapehu jalamil

Nagu ma juba mainisin siis sõitsime üles mäkke tõstukitega, samasugustega millega ka Queenstownis. Kui ma Q. ikka väga kartsin seda sõitu, siis seekord oli väike hirm 1. kord, aga kui me juba mäest alla tulime, siis mul oli vist adrenaliin nii laes, et ma üldse enam ei kartnud ja julgesin isegi pilte teha. :D

Kuumaveeallikas

Mt. Ruapehu nähtud, liikusime edasi Tokaanu kuumaveeallikate juurde. Kui mäe juures oli ikka väga külm, nõnda et panime suht kõik oma riided selga, mis üldse kotis olid, siis sinna termaalpiirkonda jõudes oli kohe väga-väga kuum ja pidime riideid vähemaks võtma. Nägime seal siis keevaid-pobisevaid mudaauke ja auravaid rohekat-kollakat tooni kuumaveeallikaid. Katsusime ettevaatlikult seda vett ka ja no ikka tõsiselt kuum oli see! Üks auk oli ikka kohe väga sügav. Mulle tuli kohe meelde USA Yellowstone rahvuspark (mis on ka suur vulkaanikraater) ja mingi vulkaanifilm selle kohta :D

Väga sügav kuum auk

Tokaanu termaalalal

Ööbisime siis Taupo linnas, mis asub Taupo järve ääres. Taupo järv on suurim järv kogu Aasias-Okeaanias. Võrdlusena võib tuua hea näite, et see järv on umbes sama suur kui Singapur. Singapuris elab kuskil 5,8 miljonit inimest, Uus-Meremaal ainult 4,4 miljonit. Seega kõik NZ inimesed peaksid mahtuma elama Taupo järve suurusele alale ja ruumi peaks veel üle jääma ka Eesti inimestele! :DTaupos ööbisime Rainbow Backpackersis.

Jätkub...

Katu