Narrabris kohal

Hei!

Mis siis vahepeal toimunud on?
Sydneys veedetud 2 lühikest päeva möödusid toredalt ja meeleolukalt. Olin seal koos Griffithis tuttavaks saanud eestlastega. Neljapäeva õhtul käisime koos Sydney Eesti Majas, kus oli kohal päris palju eestlasi ning seal sai osta head-paremat eestimaist sööki-jooki. Sõin muidugi valget šokolaadi mustikatega :) Hiljem läksime Sydney ühte populaarseimasse ööklubisse Ivy. No see alles oli koht! Klubi oli läbi kolme suure korruse, viimasel pidi asuma bassein, aga see oli sel korral vist kinni. Neljapäeva õhtuti on tasuta sissepääs, mis tähendas et inimesi oli väga-väga palju ja liikumis-ning tantsuruumi vähe. Ostsime ka ühe joogi. Mahlaklaasi suuruses klaasis õlu maksis 8 AUD! Vääga kallis.

Meie peolised

Rahvamass Ivy-s

Värvide mäng

Reede päeval otsustasin minna külastama Meremuuseumi, mis osutus olevat väga informatiivseks ja ägedaks kohaks. Viibisin seal üle 2 tunni ja ikka ei jõudnud kõike läbi käia ja vaadata. Küll sain aga ringi uudistada hävituslaeval ja allveelaeval.

Allveelaev

Vaala suu :D

Vaal

Griffithisse tagasi jõudes ei olnud enam palju aega, et midagi ette võtta. Pesin pesu, pakkisin asjad, tassisin autosse, jätsin sõpradega hüvasti. Siiski leidsin veel selle paar tundi, et esimest ja viimast korda Griffithi kinos käia. Vaatasime filmi Pompeii, mis mulle väga meeldis.

Pühapäeva varahommikul alustasin siis Griffithist sõitu Hillstoni suunas, et sealt Triin peale võtta. Kell 7 oli alles üsna hämar ning olin teadlik ka võimalikest ohtudest - kängurud teel. Nii see ka juhtus, et üks känguru mulle tahtis küljepealt sisse joosta. Õnneks oli mul piisavalt suur kiirus sees ja väikese kõrvalpõike abil sain temast mööda sõidetud. See oli küll üsna ehmatav kogemus.

Triin sai peale võetud ja meie teekond võis alata. Esimese peatuse tegime Lake Cargelligos, kus jalutasime imelise järve kaldal ja ostsime teepeale ka kohvi. Läbi sai sõidetud ka Condobolinist ning möödusime just Graincorpi platsi kõrvalt, mis tähendab, et nägin oma vana töökohta. Oli hea meenutada küll.

Lake Cargelligo

Teel Parkesi tegime ühe suht planeerimata peatuse kohas, millest olen siin ka kunagi varem kirjutanud ja mida väga olin tahtnud külastada. Selleks oli siis "Utes in the paddock", kus põllu peal oli reas palju kastiautosid ja nimelt nendest oli tehtud kunstiteoseid.

UteZilla

A Man

Emute

Parkesis tegime siis lõunasöögipeatuse. Tahtsin väga sööma minna minu vanasse baari Commercial hotelli, aga sinna jõudes avastasime ukselt sildi, et suletud staff-party tõttu. Sõime siis hoopis tai restoranis. Helistasin ka oma endisele ülemusele ja naljatades kaebasin talle, et no mismõttes mind pole peole kutsutud. :D Andsin siis mõista, et olen juhuslikult Parkesis. Otsisime siis peopaiga ülesse ja sain vanade töökaaslastega paar sõnagi vahetatud enne kui taas Narrabri suunas teele asusime.

Õhtul hämaruse saabudes nägime taas ka känguru, kes just meie auto eest läbi hüppas.
Poole 8 ajal jõudsime lõpuks Narrabrisse kohale. Üle 12-tunnine ja 820 km pikkune reis oli läbi saanud. Olime väsinud, aga ärevil meie uut elukohta uudistama.
Olin mälu järgi GPS-i sisse pannud maja number 8 ja selle järgi maja ka otsisime. Jõudsime aga paraja lobudiku ette, kus sissesõidu tee oli nii üles küntud, et autoga poleks me kuidagi sisse saanud. Maja oli ise ka väga hullus seisus. Olime täitsa kohkunud ja veidi ka hirmul, et kas tõesti oleme me sattunud pettuse ohvriks, kus saadetakse fotod ilusast majast, aga need pole paraku selle maja kohta. Olin ka ühe nädala üüri ju ettemaksuna ära teinud.
Otsustasin korra majaomaniku poolt saadetud sõnumi üle kontrollida ning meie õnneks oli majanumber hoopis 4 ja see juhatas meid väga kena maja ette :)

Meie maja :)

Asusime siis elama eramajja koos majaomanikust vanema prouaga, kes on matemaatikaõpetaja ja ühe 35-aastase mehega. Maja on kena ja korralik, ümber maja on veidi muruplatsi, mida käiakse vahel niitmas. Majas on suur köök-elutuba, vannituba, garaaž, pesumasinaruum ja 3 magamistuba. Olen siiani küll väga rahul. Saame diivanil lebotada ja telekast filme vaadata :) No vähemalt niikaua kuni täistuuril tööle hakkame.

Suur diivan elutoas

Telekas

Minu ja Triini tuba

Narrabri linnas oleme ka veidi ringi jalutanud. Griffithist on ta ikka tükk maad väiksem ja vähem poode, aga hädapärase asja ajab ära küll. Meil on olemas ka suur teater-kino, kus saame vahel meelt lahutamas käia. Esimesel päeval einestasime juba kenas Crossroads hotelli restoranis ning ostsime sooduspäeval 5-dollariga pitsat Dominost. Veidi ikka ägedaid kohti siin on. Nädalavahetuse plaan on minna kohalikku Turisti hotelli peole, Triinu ja Anett käisid siin ja kiitsid :D

Postituse lõpp.

Ilusat päeva,

Teie Katu