Kuidas ma siis siia sain?
Esialgne variant oli ju see, et pidin tulema Jenny mehe Tonyga, kes hakkab ka siin piirkonnas tööle. Siis selgus aga, et Tony ikkagi niipea veel ei tule ja mul vaja esmaspäevaks tööl olla.
Teise variandina oleksin saanud ehk ühe teise rekkamehe Smarty rekkaga, aga tema nimelt võttis omal kõrvalistme välja ja pani sinna asemele külmkapi. See variant langes siis ära.
Kolmapäeva õhtuks olid mul tehtud kõik ettevalmistused selleks, et lendan laupäeval Emerald-Brisbane-Sydney ja pühapäeval edasi rongiga Sydney-Cootamundra ja sealt bussiga Condobolinisse.
Neljapäeval tuli minu juurde Jenny ja pakkus siis sellist varianti, et ma võin Smarty tööautoga (ute) ise Condobolinisse kohale sõita! Ega ma pikalt ei mõelnudki ja vastasin muidugi, et tahan! :)
Sain Smartyga õhtul kokku, rääkisime läbi teekonna ja ta andis mulle ka rekkameeste atlase, kus kenasti täpsed kaardid kõik sees. Tegin omale markeriga ilusti teekonna ette ka, et lihtsam jälgida kui peaksin ära eksima. Seda võimalust mul aga ei tekkinudki, sest Smarty sõitis ise ka täpselt samal ajal samu teid pidi. Mina siis lihtsalt järgnesin talle, hoidisin end optimaalses kauguses, et just näeksin kuhu ta pöörab. Väga mõnus oli nõnda sõita.
Minu manuaalkastiga reisikaaslane :D |
Smarty road train |
Minu teekond - 1400 km (umbes sama maa, mis Muhust-Berliini) |
Dirranbandi motellituba |
Värviline Coonamble |
Sõit läbi Queenslandi polnud väga huvitav, sest olen varem kuni Carnarvon Gorge´ni sõitnud ja tee seal edasi polnud ka väga huvitav, kuna vihma siin vähe sadanud ja üldiselt kõik lage ja kuivanud.
Mina aga edasi NSW lõunaosa suunas, seda põnevamaks ja vaheldusrikkamaks maastik muutus. Ei olnud teekonnal küll suuri mägesid, aga see-eest olid erinevad värvilised põllulapid ja metsatukad. Kahjuks ei saanud ma fotopeatusi teha, sest meil oli tihe graafik - ligi 10 tundi sõitu kummagil päeval.
Vaade autoaknast |
Ühe korra oli ruu mul täiesti auto ees nõnda, et panin pidurid blokki ja kõik asjad autos lendasid ette. Õnneks pole kokku põrganud. Autol kängururauad ees, niiet poleks see õnnetus kõige hullem ka olnud, aint verine ja haisev auto...Selline sõitmine kestis vähemalt tund aega, käed olid kramplikult rooli küljes ja jalg peaaegu piduril, et kohe kui keegi vähegi tee poole vaatab, siis pidurdan hoo maha. Oli see ikka alles sõit :) Mälestus kogu eluks!
Teekond |
Teine väga meeldejääv kogemus oli see, kui nendel tõelistel outbacki teedel sõites oli tee peal oma 500-pealine või suuremgi lehmakari! Taoline asi juhtus meil 4 korda, pidin taas Smartyle sappa võtma, et tema suure rekka hirmus loomad tee pealt eemale hoiaksid. Ühel korral olid lehmad ikka vist väga näljased või midagi, sest nad nii vihaselt häälitsesid ja vahtisid mind ning ma kartsin juba, et tulevad ja ründavad mo autot! :D
Teed oli üldiselt kõik mingisuguse kattega, paljudes kohtades olid teetööd, aga kuna sõitsime nädalavahetusel, siis suuremad ajakaotust sellest ei tekkinud. Palju oli suhteliselt kitsaid teid ja olukord ei olnud nendel hea. Palju lõhuvad teid üleujutused. Mitmel korral pidin tegema möödasõitu oversize masinatest (harvesterid) nõnda, et pool autot sõitis teepervel kruusa sees.
Eile kella 4 paiku jõudsime siis sihtpunkti ja 5 ajal olin juba Condobolini Graincorpi saidil ja tutvusin uue elukohaga, milleks on nende nimetuse järgi hut. Elan siin koos inglise paari Michaeli ja Farrah´ga.
Meie hut |
Meie kõrvalhoone |
Õnneks on siin kenasti Optuse leviala ka olemas. Kõigil vist nii hästi ei ole, sest kuulsin, et Triinul-Markusel-Carral pole vist üldse mingisugust levi...
Osariigiks on nüüd siis New South Wales ja siinne kellaaeg erineb Queenslandi omale, mistõttu nüüd Eestiga on ajavahe 9 tundi!!
Päris palju infot sai selle postitusega edasi anda, räägin siis siinsest elust-olust ja tööst järgmises postituses, kui rohkem juba ka tean. Meil täna tööpäev 2st 8ni.
Olge tublid!
Teie Katu
No comments:
Post a Comment