Head ja halvad uudised

Terekest!

Eelmine nädalavahetus (4. ja 5. mai) läks meil seekord ikka väga kiirelt, käisime järve ääres, päevitasime, vaatasime filme-seriaale, tegime grillsteiki ja makaronisalatit. Nii see elu meil siin käib :)

Esmaspäeval Springsures koristasime taas vana vilja paarist kohast tolmuimeja abiga. Oli suhteliselt lihtne ja rahulik päev.
Teisipäeval juhtus nii, et kuna terve öö läbi sadas vihma, siis me tööle ei läinudki. Meil sadas ka enamvähem terve teisipäeva päeva.
Kolmapäeval ja neljapäeval õnnestus ikka Springsures tööl käia, enamjaolt tegelesime ikka presentide lappimise ja nüüd ka kinnisidumisega. Enne kinni sidumist rullis Marty laaduri abiga presendi ilusti kokku.
Ühel päeval enne pausile minekut sain ise ka laaduri roolis istuda ja paarsada meetrit sõita! Marty tegi kiire õpetuse, kuidas koppa liigutada - see ju laaduri töö põhiosa. Oli väga äge sellist suurt masinat juhtida.

Nüüd siis halvad uudised - neljapäeval selgus, et meil ei ole tööpäeva reedel ning reedel selgus, et tööpäeva pole ka järgmine nädal esmaspäevast kolmapäevani! See ei ole üldse mitte tore uudis, kuna raha siis eriti seekord ei teeni. Selle nädala kolme päevaga saime ainult 23 tundi kirja.
Miks see aga nii on ? Nimelt praegu tõmmatakse igalt poolt töötunde koomale, kuna suurt vilja väljavedu ei ole ja seega raha ka kuskilt sisse ei tule.
Teine põhjus on seotud nüüd hea uudisega. Nimelt lõpuks jõustus Graincorpi töötajate mingisugune pikaajaline palgaläbirääkimine, mille tulemusena tõsteti palka ja seda kõikidel töötajatel k.a meil!
Lisaboonus oli see, et tehti ka palga niiöelda tagasimakse kuskil 12 kuu taha, mis on ennekuulmatu aga tõsi! Meie ülemus sai näiteks sel palgapäeval oma tavapalgale teise palga lisaks. See on siis 12 kuu jooksul niiöelda saamata jäänud raha. :D
Niisamuti saime ka meie oma palgale ligi 300 AUD lisaks, mis kulub hetkel väga ära. Juhuu!

Meie toredast loomaperest rääkides, siis panime kassidele nimeks Kiti ja Nurru. Kiti on siis väike valge ja Nurru on suurem must. Kiti on öösiti Markuse-Carra toas ja Nurru on minuga.
Siit ka veidi halb uudis. Võtad kassi ja elu ongi nagu väikese titega. Nimelt Nurru nimeks on öösiti Kränu, kuna ta üldse ei taha paigal püsida ja rahulikult olla. Pidevalt läheb toa ukse juurde ja tahab välja saada, sellest märku andmiseks hakkab lakkamatult kräunuma! Esimesel õhtul ja öösel me neid vabalt välja liikuma ei tihanud lasta, kuna uus koht ja kartsime, et ehk nad ei oska enam tagasi tulla vms. Seega jändamist nende võrukaeltega ikka on.
Nüüd on kassid juba ka iseseisvalt ringi luusimas ja siiani on nad kenasti tuppa tagasi tulnud. Aga eks öösiti saan ikka vaeva näha, et Nurrut vakka sundida.

Nurru ukse juures kräunumas

Halvast vabade päevade uudisest sündis muidugi ka hea uudis ehk siis saame kuskile rändama minna.
Kasutasime juba oma esimesed 2 vaba päeva ära ja reede hommikul alustasime sõitu ligi 250 km kaugusel asuvasse Carnarvoni rahvusparki, mis on üks kõige populaarsemaid looduslikke vaatamisväärsusi Queenslandis.
Laenasime ülemus Martylt tema telgi - 8-kohalise, jap - niiiii suur telk on tal, kuna peres ju 6 last :)

Suuur telk

Telkisime Takarakka resortis, mis on väga suur, hästi hoolitsetud ja populaarne koht Carnarvoni gorge´i (kuristiku) läheduses, kuhu siis järgmisel hommikul matkama läksime.
Retke teekonnaks valisime siis kõige pikema - 22 km raja. Kõndisime kõigepealt pearaja lõppu ja tagasi tulles hakkasime erinevaid huvipunkte läbi käima. Kell 9.30 hakkasime jalutama ja kuskil 5 paiku olime tagasi. Niiet kena terve päeva retk. Matk oli igatahes seda ka väärt. Mina jäin igal juhul väga rahule, nägin nii palju looduskauneid kohti, et täitsa lõpp!

Takistusrada - pideva jõe ületamise näol

Idüll

Ward´s Canyonis asuvad maailma suurimad sõnajalad - king fern

22 km retk 

Ward´s Canyon

Amphitheatre

Moss Garden

Lisaks nägime raja alguses asuva infopunkti alal väga palju kängurusid, mitmed lasid meid endale üsna ligidale. Nii ägedad loomad! Carnarvonist lahkudes nägime tee ääres tegutsemas ka sipelgasiili, selline naljakas loom oli, pea oli mulla all ja niisama askeldas seal, meist suurt välja ei teinudki.
Kurb uudis seoses känguruga on see, et tagasisõidul jooksis üks väiksem känguru meile auto ette ja kuna kiirus oli suur, siis me sõitsime temast lihtsalt üle :( Auto on õnneks korras, ainult numbrimärk on pisut kõver.

Lähenemiskatse :P

Känguru oma lapsega

Sipelgasiil

Tegelikkus peaks Aussis olema ikkagi maastur, millel on ees ka niiöelda kängururauad, sest siinmail on väga palju kokkupõrkeid nende loomadega, kuna neid lihtsalt on niiiipalju (25 miljonit!) ja kui ikka mõni suurem känguru auto ette satub, siis võib juhtuda, et autost ei jäägi suurt midagi järele.
Võrdluseks on siin hea tuua, et Austraalias elab inimesi ainult 23 miljonit! :D Tundub et kängurud võtavad võimu üle.

Nüüd meil on ees veel 4 vaba päeva ja plaanis on kassidega tegeleda, kinos käia ja ka veel ühte rahvusparki uudistama minna. Seda vaba aega tuleb ju ometi ära kasutada. :)

Hetkel kõik ;)

Olge toredad,

Teie Katu