Uus sihtpunkt - Condobolin

Hei!

Täna hommikul saatsin teele Triinu, Markuse ja Karilini. Nemad siis reisivad mööda idarannikut allapoole Bribbaree suunas, kus ootab uus töökoht.
Eile oli meie ülemuse Jenny uues kodus hüvastijätupidu. Kohale oli tulnud päris palju inimesi, tegime grilli, kuulasime muusikat, jutustasime. Tegin ka üksjagu pilte ja videosid.

Jenny ükssilmne koer Ruffy

Meie

With bushman! :D

Päikeseloojang

Dylan, mina, Jenny ja Triinu

Täna enne Triinu lahkumist käisime lennujaamas vastas meie heal sõbral Howiel, kes kuskil nädal tagasi sattus haiglasse. Talle tehti operatsioon, sest tema kõht oli halvas seisus. Põhjuseks siis vähene ja vale toitumine. Howie on nimelt väga kõhna mees, aga teeb rasket tööd ning ju siis ei pidanud tervis enam vastu. :(

Minul on siin Emeraldis jäänud veel olla ka nädal aega ning seejärel liigun ka edasi lõunasse, täpsemalt siis linna nimega Condobolin. Hetkel veel kindlat kuupäeva ei ole, et millal lähen, sest saan arvatavasti minna Jenny mehe Tonyga koos, kes siis sõidab rekkaga ning liigub lähiajal samuti Condobolinisse. Niiet mind ootab ees rekkatrip :)

Condobolin asub New South Walesi osariigis, Emeraldist 1391 km ja kuskil 16 tunni sõidu kaugusel. Kui varakult alustada, siis peaks iseenesest 1 päevaga kohale jõudma. :D
Bribbaree asub Condobolinist 186 km kaugusel kagu suunas.
23. detsembrist alates on meil broneeritud hostel Sydneys ja õnneks pole sinna ka kaugele enam sõita, kõigest 456 km :)

Condobolinis on temperatuurid palju mõistlikumad, ei pea õnneks enam seda ligi 40 kraadist kuumust kannatama. Hetkel on sealkandis siis päeval 24 kraadi ja öösel 4! Niiet peab vist pikad riided ka kaasa pakkima :)
Condobolini Graincorpi site peaks olema avatud 24 h, mis tähendab et saan ka öösiti tööl käia.

Condobolini depoos hoiustatakse selliseid teravilju nagu barley/oder, canola/raps ja wheat/nisu. See saab olema midagi uut, siiani olen ju töötanud ainult chickpea/kikerherne, sorghumi, nisu ja maisiga. Olen kuulnud, et odratolm pidi olema kõige hullem üldse! :S Sorghumiga on mul hetkel kõige ebameeldivamad mälestused, kuna selle tolm ajas ikka väga sügelema.

Hakkasin uurima Condobolini kohta ja esimese ägeda asjana leidsin sealkandis taolise huvitava koha, kus autodele on maalitud erinevaid pilte ja neid igat moodi eksponeeritud.

Veel ägedaid fotosid: http://www.utesinthepaddock.com.au/

Condobolini enda kohta siis niipalju, et linn asub Lachlani jõe kaldal, seal on mitu parki, golfiväljak ja isegi bowlingu klubi.
Elanikke on seal 3500. 8 km linnast asub Mount Tilga, kust peaksid avanema ilusad vaated ümbruskonnale.
Minu suureks heameeleks on 4 km kaugusel linnast ka järv! Nimeks sellel Gum Bend, tegemist siis tehisjärvega.
Nüüd juba ootan sinna jõudmist! ;)

Hakkan seal koos elama Michaeli ja Farraga, kes peaksid ka novembri 1. nädala paiku sinnakanti jõudma.
Täpsemalt midagi hetkel ei teagi.

Järgmisel nädalal töötan arvatavasti iga päev ikka Goonoos, kuna Emeraldis väga enam miskit teha polegi.
Eile sain Goonoos jälle bobcatiga ringi sõita ja liiva presendi peale vedada. Tööks oli meil bunkerite sulgemine, kus siis panime liiva viljahunniku ümber. Saame seda tööd ikka mitu päeva veel teha.

Kuulmiseni!

Teie Katu

Töö Goonoos

Hei-hei!

Järjest enam on väga raske leida aega ja tahtmist, et toas rahulikult istuda, mõtteid koguda ja blogi täiendada. Enam ei ole juhtunud sündmused ka nii hästi meeles kui 2 nädala peale korra postitust kirjutama hakata. Eks ma ikka üritan miskit kirja panna. Endal ka kunagi hiljem hea lugeda, et mis tehtud sai.

Oleme hetkel ikka veel Emeraldis tööl, viimased 2 nädalat on saanud täitsa normaalselt tunde ka niiet neljapäevast palgapäeva ootan küll huviga :)
Edasised plaanid on sellised, et järgneva 2 nädala jooksul liigume Triinuga mõlemad lõunapoole New South Walesi osariiki, kus jätkame tööd Graincorpis. Nisuhooaeg peaks novembri keskpaigas sealkandis algama.
Paraku lähevad meie teed paariks kuuks lahku, kuna saime tööle erinevatele saitidele. Triinu läheb nimelt Markuse ja Carraga ühte kohta ja mina saan oma saidil kokku siin Emeraldis varem tööl olnud inglise paariga (Michael ja Farrah). Loodan et tööd jagub seal kuni jõuludeni, et siis eestlastega Sydneys kokku saada, jõule tähistada ja seal ka aastavahetus vastu võtta. :)
Pärast aastavahetust plaan edasi Victoria osariiki reisida ja seal tööle hakata. Koht ka niienamvähem olemas :)
Selline siis kiire lühiülevaade meie tulevikust, kuigi siin võib hetkega paljugi muutuda.

Tööelus on suurim muutus olnud ehk see, et olen kuskil 5 päeva tööl olnud ühel teisel saidil nimega Goonoo. Koht asub Emeraldist kuskil 45-minutilise autosõidu kaugusel. Goonoo on feedlot ehk siis selline koht, kus hoitakse hetkel umbes 15000 lehma ja sealsamasel hoiustatakse ka vilja, mis neile siis söögiks läheb.
Goonoos töötasime alguses kolmekesi - vanem naisterahvas Jan weighbridges/sample standis ja mina ning site manager Steve siis platsi peal. Hiljuti Jan aga lahkus ja nüüd oleme seal Stevega kahekesi.

Põhiliselt olengi siis töötanud nisuplatsidel, kuhu veokid toovad vilja ja kallutavad selle otse stackeri lindi peale. See stacker/conveyor on aga hoopis teistsugune kui need, millega varem olen töötanud. Samas on seda aga väga lihtne kasutada, lindi tööle panemine, kiiruse muutmine ja liigutamine käib juhtimispuldi abil. Masinat tuleb siis peale igat kastitäit veidi edasi liigutada, samas jälgides, et kõik bunkeri ääred ilusti vilja täis saaksid ja et vili üle valli ei läheks.

Stacker/conveyor nisu bunkeril

Viljakuhi

Muude ülesannetena olen pühkinud kokku sorghumit, pannud maha ground sheete ehk siis aluspresente ja õmmelnud top tarpe ehk siis neid presente, mis viljakuhja peale pannakse. Top tarpide viljakuhja peale panek on ka omaette teema, nimelt kahekesi pannes ei tea ju kui kaugel teine inimene kuhja taga on. Peale tõmbamiseks oleme tavaliselt kasutanud ühel pool Steve tööautot ja teisel pool kas siis laadurit või bobcati. Meil Stevega juhtuski nii, et presendi tagumine osa liikus kõik ühele poole kuhja nõnda, et pärast selle teisele poole saamine oli päris vaevarikas ning tugev tuul ei aidanud ka eriti kaasa.

Eile õmblesime viljakuhja peal olevaid presente kokku nii, et vihma sadas ja kõik oli niii märg ja libe. Õnneks pole kumbki meist kukkunud ja töö saime ilusti tehtud. Hiljem teipisime ka presentides olevaid auke.

Naljakaid juhtumisi on seal ka olnud. Nimelt ükspäev kui veokijuht kasti kallutas, siis ta tegi seda veidi liiga suure innuga, nõnda et vilja hakkas kasti tagumisest äärest üle tulema ja ma juhtusin just seal all seisma! Nii ma sain siis kuldse vihmaga kaetud nagu me nüüd tagantjärele seda naljaga meenutame.
Sama asi juhtus muide veel ühe korra, et vili tuli üle kasti ääre, aga õnneks olin ma seekord eemal kuhja jälgimas. Tol korral tuli seda vilja üle ääre ikka oma 10 sekundit, nõnda et kena kuhi jäi stackeri kõrvale maha. Mees lihtsalt ei pannud tähele, et mis toimumas on.

Olen saanud ka oma oskusi täiendada uute masinatega sõites. Nimelt õppisin veidi sealse laaduriga sõitma ja lisaks sain selgeks ka bobcatiga tegutsemise. On ikka see üks äge väike masin küll! Emeraldis sain ükspäev sõita ka selle uue Case laaduriga, millest mul vist mingi aeg ka pilt üleval oli. Sõber kes mind juhendas, tegi ka video kuidas rehvi maast üles korjasin ja ringi sõitsin. Ta oli nii vaimustuses sellest, et kui hästi ikka hakkama sain :)

Minu uus sõber - Bobcat!

Goonoos mulle väga meeldib tööl käia, suur eelis on juba see, et sinna sõitmine võtab aega ja teekond sinna on ka päris äge. Mul tekib iga kord tunne nagu oleksin kuskile outbacki sattunud. Eriti kihvtid näevad välja need punase mullaga teed.

Seal tööl olles öeldakse mulle pidevalt, et ma olen päikese käes ära põlenud, kuigi tegelikult ei ole. Lihtsalt ma olen niiii paksu punase tolmukihiga kaetud, et endal ka naljakas vaadata.
Üks tegelt mitte nii naljakas asi on see, et sellest saabastega töölkäimisest on meil Triinuga mõlemal jalalabad täiesti valged! ja alates siis sellest kohast, mis iga päev päikese käes, on jalad aga pruunid. Vahe on väga hästi märgatav ja me väga avalikkuses käia ei julgegi :D

Emeraldi platsil on hetkeseis selline, et nisu sissevedu on suhtkoht lõppenud, väga minimaalselt tuuakse veel midagi. Gindie plats sai kikerhernest täis ja nüüd on üle nädala ka meile kikerhernest veetud. Mitu päeva olen siis seal stackeri peal ka tööl olnud.

See näeb küll välja nagu rong!

Sotsiaalseid sündmusi on meil ka ikka omajagu olnud. Üks õhtu toimus meie platsil väike grillimine, kus 2 kana keerlesid paar tundi süte kohal. Oli ikka maitsev õhtusöök küll.

Grill

Paar õhtut tagasi toimus veidi suurem üritus lähedal asuvas pubis, kus kõik Gindie töötajad ja enamik meie Emeraldi saidi töötajatest seal kokku said ja õhtustasid.
Triinuga tahtsime millalgi minna linna iiri pubisse sööma. Sinna jõudes selgus aga, et see suht puupüsti rahvast täis ning lõpuks otsustasime siis pizza kasuks. Valik langes väga maitsva küüslaugu-kreveti pizza kasuks. Oleme siin üldse väga tihti krevette sööma hakanud, need ju minu lemmikud! :)

Rääkisin meie ülemuse Jasoniga ka sellest, et tuleks millalgi harvesti lõpupidu teha ning nüüd esmaspäeval toimub meil enne tööpäeva algust kell 6.30 hommikune grillimine, peab siis õhtul vähem sööma, et hommikul kõhtu midagi ka mahuks. :D

Täna ja homme on meil Triinuga vaba päev peale 11 järjest töötatud päeva. Käisime siis täna koos Springsures Minerva Hillsi rahvuspargis. Tahtsime lihtsalt midagi teistsugust teha ja korra siit Emeraldist eemale.

Pisikängurud

Minerva Hillsi rahvuspargis

Loodus oli siinmail ikka nii kena, olen seda üha enam nautima hakanud autosõidu ajal kui akna täiesti alla keeran ja pea välja pistan - päike paitab nägu ja tuul sasib juukseid... :D

Vaade Minerva Hillsile

Päikesekuma

Meie suur ja ilus kuu

Eelmist lauset uuesti üle lugedes sain aru, et olen vist liiga kauaks üles jäänud. :D Peabki selleks korraks lõpetama. Pole ikka mitu nädalat 1ni üleval olnud!

Olge tublid!

Teie Katu

Hüvastijätud

Hei!

Kui veel nädal aega tagasi oli meie platsil palju inimesi, siis nüüdseks on olukord hoopis teine. Nimelt järsku langes vilja sisseveo maht ja seega ka töötundide arv ning niipaljudele inimestele enam tööd ei jagunud. Ühtekokku lahkus paari päeva jooksul meie Emeraldi ja Gindie platsilt 10 inimest! Casual-ehk hooajatöötajatest olemegi meie Triinuga nüüd pea ainukesed, kes veel Emeraldis töötavad.

Hetkel pole meil veel selge, millal edasi liigume. Niikaua kui meile siin ikka tööd jagub on plaanis paigal püsida. Tööd peaks rohkem juurde ka tulema, kuna Gindie plats on kikerhernest pea täis ja siis hakatakse seda Emeraldi tooma. 

Viimased paar päeva on väga vähe rekkaid olnud, kes vilja sisse toovad, aga kuna meil ka töötajaid vähe, siis pole väga hullu. Üleeile olimegi tööl meie Triinuga ja laadurijuht Sacky. Vahepeal oli nii, et mina tegin weighbridge´i, laadisin rekkaid tühjaks silode ja kuuri juures ning käisin ka kaugemal asuval platsil stackeri peal. Sõiduvahendiks oli traktor, niiet väga kiirelt liikuda ka ei saanud :D

Üks põnevamaid ülesandeid oli stackeri 360 kraadi liigutamine, kus see tuli siis ühe platsi pealt teise ümber paigutada. Seda ei olnud üldse mitte kerge teha, sest stacker on väga suur ja ruumi polnud palju, aga hakkama ma sain. Juhei!

Neljapäeva ja reede õhtul toimusid siis hüvastijätupeod. Esimesel õhtul läksime välja baaridesse. Sain üle pika aja tantsida ja väga lõbus ning meeleolukas õhtu oli. Reede õhtul käisime siis taaskord rodeol, mis toimus Emeraldis. Seal kohtasime eestlasi - Carrat, Markust, Reelikat ja Villet. Nendega siis suht terve see aeg jutustasimegi, kuna polnud ammu näinud.

Laupäeva õhtul oli väga imelik ja kurb olla, sest niipaljud meie tuttavatest olid kõik ühel ajal lahkunud. Arvatavasti kohtame mõningaid neist uuesti, kui ka lõuna poole liigume. 

Meie tüüpilised õhtud

Sõbrad

Howie ja Steveniga

Peol

Selline siis oli meie meeleolukas elu koos väga vahvate töökaaslastega!

Hetkel kõik.

Olge toredad,

Teie Katu

Päike ja kuumus

Hei!

Kuidas teil ilmad? Meil on näiteks temperatuur nüüd 40 kraadi ringis suht iga päev ja no see pole normaalne! Niii kohutavalt palav on ja päike lausa kõrvetab nahal. Tahaks Eesti! :D
Praegu tööl käies peab ikka väga ettevaatlik olema ja end päikese eest varjama. Kannan nüüd põhiliselt pikkade varrukatega pluusi, kuigi väga kuum on ikka nõnda. Kreemitan ka kuskil 4 korda päevas.

Töö kohapealt on siin iga päev erinev, kunagi ei tea mis ma järgmisel päeval teen.
Üldse on siin väga põnev olnud, peaaegu iga päev on masinaga mingisugune jama olnud ja alati olen just mina ka seal juures olnud. Niiet mulle juba öeldakse, et mida sa jälle tegid :D Elektrikutele ja mehhaanikutele olen juba tuttav nägu :D Sain näiteks näha kuidas stacker´ile uut linti pannakse.

Vana Stacker ja selle hopper

Üks ilus õhtu tööl

Lahe vana rekka vilja kallutamas

Kodumaa ei unune ka tööl olles! Puhtjuhuslikult nägin lippu lehvimas :D

Üks päev oli probleem generaatoriga, pool päeva töötas ilusti, kui olime nisu platsil lobster´it kasutamas ja hiljem kui liikusime sorghum´i peale üle, siis lihtsalt lülitas end pidevalt välja ja lõpuks organiseeriti siis uus genekas.

Ühesõnaga igav siin juba ei hakka, ainult jah eile oli veidi vaikne päev, sest palju vilja sisse ei toodud ja ma suhtkoht magasin varjus. :D See oli ka ainuke selline päev üle pika aja, kui ei pidanud end väga palju füüsiliselt liigutama. Muidu oleme siin ikka vilja kokku pühkinud, viljahunniku otsa roninud ja seal tippu tasandanud jne. Seda kõike muidugi 40 kraadises kuumuses! :S Ei ole üldse lihtne.
Iga päeva lõpus me oleme nii õnnelikud kui saame pesema külma vee alla! Milline nauding! :D

Kikerherne platsi kiire lõppkoristus - üks laadur "toidab" teist viljaga! :D

Meie uuem stacker

Töötajad siin meie platsil on kõik väga ägedad. Kohale on tulnud mitmeid uusi inimesi ja õhtuti me ikka istume tubade ees trepil ja muljetame päevast. Palju juttu on meil seotud muidugi veokijuhtidega, kes vilja sisse toovad. Nalja ja naeru on ikka igas päevas. Olen väga meie seltskonnaga rahul. Pole juba nädal aega arvutit lahti teinud, sest koguaeg nii kiire ja muud teha.

Üks trucky (nii kutsume siis veokijuhte) pani mulle ka hüüdnime ja selleks on KB, mis tähendab koala bear :D See nimi tuleneb sellest minu suurest armist käsivarrel, mis ma kodus käies kaevu tühjendades sain :D Üldse siin väga paljud on uurinud, et kuidas mul see juhtus ja ma ikka igast naljajutte siin välja mõelnud. Selgitusena olen välja toonud, et krokodill/koala/känguru/hai ründas või noavõitlus :D

Täna oli ka palgapäev ning kuna eelmisel nädalal tuli mul kokku rekordiliselt 80,5 h siis olen saadud rahasummaga päris rahul. Alati võiks muidugi rohkem olla, aga no hetkel ongi lugu selline, et mida rohkem teenida, sest rohkem läheb ka maksudeks.

Oleks rohkemgi kirjutada, aga aega jälle napib niiet...

Olge ikka tublid!

Teie Katu / KB tervitab ;)

Golfimängu nädalavahetus

Tere taas,

Möödunud nädalal töötasime siis 5 päeva ja enamik neist olid 10-tunnised.
Põhiliselt tegelesime viljakuuri ja selle ümbruse koristamisega - kühveldasime ja pühkisime sorghumi kokku.
Lisaks kasutasime ka puhurit, millega kuuri seinad ja praovahed puhtaks sai tehtud. See oli taas väga tolmune ja must töö. 
Kolmel päeval olin kuuri hopperites tööl. Ühte kuuri otsa veeti kikerhernest ja teise erinevat tüüpi nisu ning mina pidin lihtsalt veokijuhti juhendama, et kus täpsemalt seisma jääda. Hopper tuli enne vilja sinna sisse kallutamist tööle panna, siis jälgida kuhu kuuri täpsemalt viljakuhi tekitada jne. Tööülesandeid ikka jagus. Vahepeal kui veokeid ei olnud, siis käisin ka sample stand´is abiks.

Reedel töötasin suure platsi peal viljahunnikute juures, kus siis õmblesime veel presente kokku, tassisin forklift´ga kumme presenti peale ja õppisin stacker´iga töötama. Stacker´i töö on üsna sarnane lobster´ile, vahe on lihtsalt selles, et stacker´i puhul sõidavad veokid hopper´i peale ja kallutavad vilja sinna sisse, kust see siis edasi hunnikusse juhitakse.

Tööst olulisem on aga rääkida hoopis meie lõbusast nädalavahetusest.
Reede õhtul istusime Howie juures koos meie uute töökaaslaste Michaeli ja Farrah´iga, kes siis pärit UK-st. Lisaks kustusin sinna ühe noore veokijuhi Pauli, kellega sai päeval tööl juttu aetud. Nimelt veokijuhid ööbivad siin platsil värava taga, et hommikul kohe saaksid koorma maha laetud ja uue järgi minna. Sai palju nalja, väga toredad uued töökaaslased on meil.

Laupäeval sai ärgatud samal ajal kui muidu tööle minnes. Seekord aga võtsime suuna kuskil 2 tunni sõidu kaugusel asuvasse linna, kuhu läksime töökaaslaste ja ülemustega golfi mängima. Seekord siis ikka tõelise platsi peale ja puha ;)
Naljakas oli see, et golfi läksidki mängima suhtkoht kõigi platside ülemused ja siis meie lihttöölised. Enamik meie platsi töötajatest olid tööl, meie Triinuga ja inglise paar saime siis võimaluse veidi lõbutseda.
Kohapeal tehti siis 4-liikmelised võistkonnad ja liiguti ringi vastasmeeskonnaga koos. Meie vastastiimis oli meie kõige suurem ülemus Jason ja ka Phil, kes mõlemad töötavad meie Emeraldi platsi kontoris. Tuli siis endast hea mulje jätta! :D

Nalja sai meil nabani, sest pidime kuidagi vastasmeeskonda ju häirima ja mõtteid mujale ajama. Golfi mängimine oli ka päris põnev, arvan et arendasime oma oskusi ikka üsna palju selle pika päeva jooksul. Algus küll kõige paremini ei läinud, sest suutsin golfipalli kohe 1. mättasse lüüa :D Aga see-eest sain auhinna ka selle lühima löögi eest, milleks oli laualamp ja Graincorpi termostass! Laualampi oli meil kohe igati vaja, et õhtuti väljas istudes hubasem valgus oleks.

Minu tiimikaaslased

Tagasisõit Emeraldi osutus meil ka väga põnevaks, sest tuju oli kõigil väga hea ning Jason otsustas, et tuleb ikka igas teele jäävas baari väike peatus teha ja jooki võtta. Bussis olime lõpuks kõik püsti ja tantsisime ning Jason kutsus meid Triinuga ka edasi Emeraldi baari. Me muidugi loobusime, aga oli väga hea ülemusega suhteid soojendada. Hea läbisaamine tuleb ju ikka igati kasuks. Meiega koos oli ka Capella platsi ülemus Bruce, kes meid tahtis ka Capellasse kaasa võtta ja sinna tööle viia :D

Graincorpi golfimängijad

Täna meie teisel vabal päeval sai siis veidi kauem voodis vedeletud. Suurt ei ole jõudnud täna üldse toimetada, sest umbes kella 2 ajal tuli meid otsima veokijuht Paul, kes kutsus meid kaasa viljapõllule, kust ta siis vilja välja veab. Seal viibimine venis aga ootamatult pikaks, kuna üks kombain hakkas suitsu välja ajama ja selgus, et miskit põleb. Kikerherne tolm on nimelt väga tuleohtlik. Vaatasime kuidas lõikus käib, mismoodi vili veokisse lastakse jne. Lõpuks saime sealt tulema farmeri endaga koos, sest Paul pidi ise sinna jääma vilja lõikama.

Koht oli iseenesest väga kihvt, selline outback´i tunne tekkis mul küll. Suuured viljapõllud laiusid ümberringi, kombainid töötasid ja veised jalutasid ringi. Selline mõnus vaikus oli seal, totaalselt erinev ikka linnaelule. Oleks ehk kauemakski jäänud tähti vaatama, kui ei peaks homme tööle minema.

Triinu harvester´iga

Selline oli siis meie tore nädalalõpp :)

Homsest taas tööle ja kuskil 14 päeva jutti. Kirjutan või panen fotosid kui aega saan.

Olge munuksed,

Teie Katu

12 päeva järjest tööl

Hey teie seal!

Nonii, pole tükk aega kirjutanud, sest lihtsalt aega napib ja oleme õhtuti nii väsinud ka. 2. septembrist saati oli meil siis 12 järjestikust päeva tööl, ühtki vaba päeva pole olnud.
Tööpäevad on meil nüüd päris pikaks veninud, üleeelmisel nädalal alates 7st kuni pea 11 tunnini. Edaspidi peaks olema ka tööpäevi 12 tunni kanti.

Jutustan veidi siis üle-eelmisest nädalast:
Esmaspäeval oli mul pool päeva Weighbridge´i koolitus, mis oli suhteliselt mõttetu, kuna olen juba varem palju asju Marty juhendamisel õppinud ja ka iseseisvalt asju teinud. Lisaks ei räägitud seal koolitusel küll kõike ja õppearvutites ka ei saanud mõningaid asju läbi harjutada.
Sain oma teadmisi rakendada laupäeval Gindies kui toimus kikerherne väljavedu. Koos kogenud töökaaslase Patiga registreerisime veokid, mis vilja välja vedasid, kui nad said täis laetud siis kaalusime (kui olid liiga kerged või rasked siis saatsime tagasi) ja võtsime viljaproovid. Oli väga huvitav töö ehk saab millalgi jälle teha.

Teisipäev ja kolmapäev olin ka Gindies ja tegelesin põhiliselt kikerherne veokitesse laadimisega, mädanenud vilja koristamisega viljahunniku otsast ja vilja kokku pühkimisega. Olid päris väsitavad ja pikad päevad päikese käes. Kui presendi peal olla, siis peegeldab ju päike sealt ka veel teist korda nahale nõnda, et väga kuum on! Nalja siin ikka selle päikesega pole ja kusjuures suvi alles ees!

Emeraldis tegime esmaspäeval ja neljapäeval veel värvimistöid. Lõpetasime köögi värvimise - uue kuue on nüüd saanud seinad, lagi, uksed ja ka laud. Jäime täitsa rahule. Triinuga koos töötamine oli muidugi piin, sest pidevalt tegime mingisuguseid nalju ja sai jälle kõht kõveras edasi värvida :D Tegime köögilauale ka oma käejäljed mälestuseks peale :)

Reedel sain Emeraldis laadida vilja veoauto kasti. Nimelt teostasime sorghumi transfeeri kuurist pad´ile ehk siis õues oleva presendi peale. Kui varem on olnud selleks 1 auto, siis seekord oli kasutuses 2 ühekastilist veoautot ning pidevalt oli nii, et kui üks oli täis laetud, siis teine tuli ka kohe ette. Nii oligi väga kiire ja suht 10 tundi sai püsti seistes nuppe vajutada ja walkie talkiega veokijuhti juhendada. Kumbki veok tegi selle ajaga 25 reisi. Päris palju vilja sai ikka ära veetud.

Pühapäeval sain Steve´ga koos olla sellise huvitava masina kallal nagu on lobster. :) Päeva lõpuks olin ma paberite järgi experienced lobsterer :D
Lobsteri tööpõhimõte on järgmine: veok toob vilja presendi peale ja kallutab vilja hopper´sse, mille sees on kruvi ja seda mööda liigub vili masinasse. Siis sealt vili paisatakse õhku ning see langeb maha sinna kuhu suunatakse. Suunamist tuleb teha nii, et kuhi jääks ilusa ja ühtlase kujuga ning ääred saaks täidetud.

Lobster

Sorghumi hunnik

Mina tegelesin põhiliselt veoki juhendamisega, et kus täpsemalt lobsteri eest seisma jääda ja millal rohkem kallutada. Nimelt tuleb jälgida, et vili autost ühtlase vooluga välja tuleks, ainult siis saab kuhja kujundamist korralikult teha. See töö on aga väga-väga tolmune. Kandsime koguaeg maski ja kõik mo riided olid tolmuga kaetud. Sorghumil on veel eriti vastik ja sügelema ajav tolm. Nimelt mul tekkis sellest ka nahale veidi löövet ja punne.

Tolmukoll :D

Lisaks sellele et olime igapäevaselt tööl, tulid meile laupäeva õhtul ka külalised - tuttavad eestlased Ville ja Reelika Capellast ja nende sõber Darren. Kuna meie platsil elavatest töötajatest olime meie Triinuga ainukesed, kes pühapäeval tööle pidid minema, siis teiste juures toimus ka väike koosviibimine lõkketule valgel. Istusime ja ajasime juttu ligi kella 1ni. Järgmine päev andis muidugi kohe tunda, väsimus oli ikka peal. Aga lõbus oli nagu alati :)

Selline oli siis meie üle-eelmine nädal. Järgmine postitus tuleb viimase nädala kohta.

Kõike kaunist,

Teie Katu

Jack Russell

Hei!

Täna käis meil külas ülemus Marty oma 4 lapse ja kutsikaga!
Martyl oli vaja poodi minna ja ta tõi kutsika meie hoida niikauaks. Kutsikas on Jack Russell´i terjer ja nimeks loomulikult Jack. Ma hüüdsin teda muidugi kohe Captain Jack Sparrow :D
Kutsu oli väga armas, aga kuidas talle ikka meeldis meie sõrmi närida! 
Meie teine ülemus Jenny, kes üleaia elab, tuli ka kutsikat vaatama. Temal on ka koer, kelle nimeks Ruffy.

Mürakaru

Ülemus Jenny koertega

Väike Jack puhkamas

Poes käidud, siis jäid nad kõik meile veidikeseks istuma ka. Lapsed on Martyl küll väga toredad ja ilusad!
Õues oli väga palav ja siis me mingi aeg olime lastega toas voodi peal. Mingi hetk hakkas väikesel Grace´il ninast verd jooksma, arvatavasti sellest kuumusest. Siis me Triinuga tohterdasime teda.
Igatahes oli väga tore nendega koos olla ja usun, et ka meie meeldisime neile :)
Selline pühapäev siis seekord.
Aaa, käisime jalutamas ka, seekord siis poodi ja tagasi. Lihtsalt nii kuum oli, et kaugemale poleks eriti suutnud minna. Ostsime ka sushit - kanaga meeldis mulle väga :)

Kõige pisemad - Grace ja Clare

Muide Austraalias on täna, 1. septembril isadepäev ;) Ja kevad peaks nüüd algama :P

Edukat kooliaasta algust!

Tervitades,

Teie Katu