Viimased 6 kuud...

Hei-Hoo!

29. mai oli päris tähtis kuupäev, sest täpselt 6 kuu pärast lõpeb minu 2. aasta viisa ning siis on aeg siit riigist lahkuda. Lisaks on mo sünnipäev kuu aja pärast :) Minu sünnipäevakink - GoPro jõudis ka kohale! Õpin seda nüüd kasutama ning tellisin täna veel erinevaid tarvikuid ka juurde. Varsti saab siis filmima hakata :P
Eile tulid mulle külla ka Carra ja Markus!! Nad nimelt sõidavad Capellasse, et seal taas Graincorpis tööle hakata. Väga tore oli neid üle pika aja taas näha, viimati sai nendega koos oldud ju aastavahetusel Sydneys. Carral oli kaasas ka Austraalia aja algusest saati kaasas olnud Põltsamaa Tõmmu! Küll see oli hea, meenutas Eestit.

Negatiivse poole pealt oli eilne varahommik üsna masendav. Tegin tööl lisaööd ja olin tarper ning tõstsin oma selja ära. Presendid olid tol ööl ikka päris rasked kuna olid vihmast märjad ning nende tirimine ning rullimine ei läinud nii lihtsalt kui tavaliselt. Tööl olles hakkas selg juba valutama ja oli väga ebamugav tööd teha. Õnneks üks tore töökaaslane näitas mulle erinevaid harjutusi mida teha. Nüüd olen siis meie elutoa põrandal oleva teki peal ikka päris palju venitanud ja proovinud veidi selga lõõgastada. Vahepeal on valu on ikka päris suur, aga jään elama, sest ega muud üle ka jää, homme õhtul pean ju taas tööle minema.

Vahel saab tööl nalja ka :D

Meil jälle üks suur uudis. Nimelt meie majakaaslane Adam kolib ka ära! Ta sai Tamworthi tööle ning saab nüüd koju pere juurde minna. Niiet umbes nädala pärast jääme majja kahekesi! Milline luksus küll! :) Tundub et nii peabki siin minema, et kui korra elad suht kehvades tingimustes, siis hiljem taas väga-väga heas.
Kui paar nädalat tagasi oli veel probleem, et toidukraam ei tahtnud kappi ära mahtuda, siis no nüüd on meil küllaga ruumi. Hetkel peab tunnistama, et külmik täitsa tühi, sest 8 päeva sai ju järjest tööl käidud ning polegi jõudnud veel poes käia.
Täna kastsime lilli, pesin riideid ning oleme lihtsalt telekast saateid vaadanud ja puhanud. Vabad päevad on ikkka head.

Hiljuti tuli TV3-s Kolmedok saates välja lugu "Eestlased Austraalias: orjatööl ja paradiisis". Soovitan kindlasti vaadata, aga pean ütlema, et minu meelest oli saade üpriski sisutühi ja mage. Austraalia elust ja eestlastest võiks loo teha ikkagi keegi selline, kes paremini siinseid olusid teab. Miks mitte keegi selline, kes ka ise siin töötanud või kasvõi elanud. Paljud saates esinenud noored rääkisid ikka suht mõttetut juttu! Kas tõesti pole siis varem magatud ühes ruumis teiste inimestega, kellest mõni norskab väga valjult! No kammoon, palju hullemaid olusid saab ka elamiseks olla. Ma elasin ka 3 kuud tööhostelis ja 4-ses toas (8-ses korteris), kuid ma ei virise ja vingu seepärast hullult. Oli ebameeldivaid päevi ja hetki, aga raskused ongi selleks, et neid ületada ja iseloomu aitab see hästi kasvatada. Aga eks kõik muidugi inimeses kinni, kõigile lihtsalt ei sobigi taoline eluviis siin.

Väga palju rõhutati just seda orjatöö osa. Ma ei saa aru, miks inimesed üldse on nõus taolisi töid siis tegema. Kui on näha, et mõttetu töö, midagi ei teeni ja sind koheldakse sitasti, siis tuleb ju minema tõmmata ja uus ning parem leida! Aussis on väga palju normaalseid töökohti leida, ainult endal peab olema pealehakkamist, veidi õnne, tuleb kohalikega suhelda, leida tuttavaid ja uurida igalt poolt töövõimalusi.
Eks alguses Aussi tulles on ikka raske, eriti kui kedagi ees ootamas ei ole ning kohalikust elust ka aimu pole. See aga ongi kogu Aussi seikluse üks parimaid osasid, kui saab seda maailma avastama ja uurima hakata. Kui oleks teada, mismoodi kõik minema hakkab, siis ei oleks ju mingit põnevust siia tullagi.

Töö saamisega mul esialgu lihtsalt vedas. Oli suur õnn, et minu 3 sõpra olid kõik ühes kuurordis tööl ning sebisid mulle ka sinna koha. Järgmisesse kohta saamisel oli meil lihtsalt roppu moodi õnne (meile helistati Gumtree kuulutuse peale) ja sellest alates on kõik suhtkoht libedalt läinud. Eks vaeva peab ikka nägema, et edasisi töökohti saada, aga mida kauem juba Aussis olla, seda paremini tead ka, et kuhu tahad tööle saada ning mida selleks tegema peab. M.O.T.T. :)

Edasistest plaanidest niipalju, et 27. juunil esineb Narrabris Keith Urban ja meil on vist plaanin tema kontserdile minna :P

Eelmisel kahel nädalal töötasin kokku 12 päeva ehk 144 tundi. Pääris palju! Nüüd veel nädal öövahetust. Audioraamatutest sai ära kuulatud Markus Zusak "The Book Thief", mis rääkis II maailmasõja aegsest Saksamaast, juutide tagakiusamisest ja ühest väikesest tüdrukust kõige selle keskel. Väga meeldis see raamat.
Nüüd olen ette võtnud J.K.Rowling "The Cuckoo´s Calling" ja John Grisham "The Confession". Peaks huvitav nädal tulema :P

Päikesetõus tööl

Kõike toredat,

Teie Katu

Ilus elu

Tere!

Seekord pikenes minu töönädal 8-päevaseks, sest üks naine ei soovinud nädalavahetusel tööl olla ning ta andis on pühapäeva lihtsalt minule :) See oli suur õnn, sest pühapäeval on topelt tunnitasu! :)

Leidsin selle ühe päevaga teenitud rahale kohe ka rakenduse. Nimelt minu fotokaga juhtus ükspäev õnnetus ning ta enam ei tööta :( 5 aastat pidas vastu ja vist nüüd ongi kõik. Käisin kohalikus kaamerapoes ka uurimas parandusvõimaluse kohta, kuid ainuüksi siit parandusse saatmine maksab 100 aud ning ega ei tea ju ka, et mis täpsemalt viga on.
Seeega otsustasin endale varajaseks sünnipäevakingiks tellida GoPro videokaamera :) Plaanis meil paari kuu pärast ju idakaldal veidi reisida ning siis seda hädasti vaja kui vee all snorkeldame ja muid aktiivseid tegevusi harrastame. Juheii!
Peaaegu kogu vajaliku raha GoPro ostmiseks teenisin kokku pühapäeval töö olles! Uskumatu!

Hea uudis on ka see, et minu uus pass ja ID-kaart on õnnelikult Aussi jõudnud. Aega läks 7 nädalat. Lasin need Brisbane saata, et siis sinna mingi aeg järele minna. Arvatavasti juhtub see siis kui idakallast mööda Emeraldi poole reisime. Siit Narrabrist lahkume millalgi juuli lõpus.

Järgmine väga tore asi on see, et meie maja perenaine läks ära puhkusele ning tuleb tagasi alles 10. juulil! :D See tähendab siis seda, et saame nüüd ise majas perenaisi mängida :) Meil oli selline kergendus, et ta ära läks, sest viimasel ajal hakkas ta oma imeliku käitumisega ikka üsna närvidele käima. Ei osanud me soojapuhurit õigesti kasutada, pesime nõusid valel ajal (liiga tihti või liiga hilja) ja no üldse ta ei osanud väga oma mõtteid ja soove viisakal moel väljendada. Üks õhtu oli meie elutoas tema bushwalking klubi koosviibimine ligi 15 inimesega ning me olime sellest ikka päris kohkunud. Sõime oma magamistoas paki krõpse ja viinamarju, sest kuidagi ei tekkinud tahtmist kööki õhtusööki tegema minna, kui seal pidu peeti. Aga see selleks.

Nüüd on meil siis vabadus. Elame majas kolmekesi, lisaks meile ka kaasüüriline Adam, kes aga puhkepäevadel alati Tamworthis kodus viibib. Temaga saame küll väga hästi läbi.
Meie kohustuseks jäi ka aias olevate lillede kastmine ning selle eest ei pea me ühe nädala üüri maksma. Vägev!
Üürisummat ta meil ka õnneks ei tõstnud, kuid kui gaas otsa saab, siis peame uue ballooni ostma, mis maksab ~127 aud.

Oleme vabu päevi ikka täiega nautinud. Eile tulid külla Elo ja Karel, pesime ja koristasime õues autosid ning pärast jõime teed ja ajasime niisama juttu.
Soetasime endale termostassid, et tööl oleks hea teed juua ning pressruumi ka kaasa võtta. Käisime ka nädala toidukraami ostmas ning peame nüüd öömenüüd välja mõtlema hakkama.

Päevavahetused on tööl nüüd lõppenud ning kolmapäeva õhtul alustan öövahetusega. Hakkasime uue unegraafiku harjutamisega pihta juba eile. Vaatasime ära 4 filmi, mina pidasin vastu poole 5ni hommikul ning siis vajusid küll silmad kinni. Vaatab kuidas täna läheb.
Filmidest oli kindlasti parim "White House Down" Channing Tatumiga peaosas :) Ka hea aga väga-väga kurb oli "Hachiko A Dog´s Story". Lahistasime Triiniga mõlemad täiega nutta.

Töönädal möödus küll üllatavalt kiiresti. Kuulasin ära Dan Browni "Inferno" ning alustasin Stephenie Meyeri "Twilight" raamatutega.
Yard´i-päev möödus põnevalt, Kimiga koos sõitsime ringi, ajasime palju juttu ning riisusime ridade vahelt puuvilla hunnikutesse ning vedasime ära. Tol hetkel oli kõikide platside peale kokku ~1300 moodulit, kokku mahutab ala 4000. Seega ruumi veel on aga samas väga kiirelt tuuakse uusi mooduleid ka sisse. Õues oli nii hea olla, sest ilmad on päeval õnneks veel üsna soojad ja päike andis energiat nädala lõpuni tööl vastu pidada.
Vaikselt on hakatud ära vedama ka bale´sid. Nimelt Auscottil on tuleohtus ja kindlustus väga olulisel kohal ning kindlaks on määratud ka ladustamisel maksimum bale´ide arv. Eelmine aasta oli gin lausa üheks päevaks seisma pandud, sest maksimaalne arv oli järsku täis saanud.

Gator

Mount Kaputar tagaplaanil

Hommikused päikesetõusud on jumalikud!

Üks väga hea uudis on veel rääkimata. Nimelt Triin ostis endale kitarri! Nüüd saab siis seda tinistada ja laulda :) Hea et meil ikka neid vabu päevi niipalju on.

Olge munuksed!

Teie Katu

Külma saabumine

Tervitus kõigile!

Seekordne töönädal möödus küll superkiirelt. Eks vist seetõttu, et 12 h päevast töötasime ja õhtul 8 ajal koju jõudes ei olnudki aega suurt midagi muud teha kui pesema, süüa tegema ja 10 ajal magama.
Paraku läks meil ka ilm külmemaks niiet väga väga külm oli ka meie majas. Lülitasime küll radika sisse ja saime ka enda tuppa väikese puhuri, aga ikka on maja jahe. Eriti just hommikuti enne tööle minekut. Kohe no üldse ei suuda end voodist välja ajada.
Õnneks kestis see jube külm ainult paar päeva ning nüüd on veidi soojem ning sain ka vabal päeval õues päikese käes veidi patareisid taas täis laadida.

Pühapäeval olin siis tööl õues yard´i kohustusi täitmas. Tööks oli siis lihtsalt sõita meie sõiduki Gatoriga mööda puuvillamoodulite ridu ja loota, et kuskilt mingit põlemislõhna ninna ei hakka. Kui peaks mingi kahtlus olema, et mõni moodul põleb, siis tuleb kohe sellest teada anda.
Kuna oli nädalavahetus, siis ei olnud minuga kedagi kaasa sõitmas. Alguses siiski sõitsin koos ühe mehega, kes mulle näitas, et kus tankida ja kuhu täpsemalt üldse minema peab, aga siis ta lahkus ja 9 tundi pidin siis õues ringi sõites ära sisustama. Sõitsin maha ligi 70 km.

Sellel päeval oli just üks kõige külmemaid ilmasid nõnda, et mul oli seljas oma 7 kihti riideid! Meie maja perenaine andis mulle ka kenad soojad kindad. Vahepeal hakkas ka täitsa soe siis kui päike pilve tagant välja tuli, aga muidu oli ikka külm. Sooja sai ka siis kui kiiremini sõita.

Mul õnnestus kaasa sõita ka Moonboggyl, millega võeti rekka pealt maha ümmargusi puuvillamooduleid. Nägin ära kui täpne ja närvesööv töö see on. Võtsime moodulid maha kolmelt rekkalt ning asetasime need ka taas maa peale ühte enamvähem sirgesse ritta. Oli põnev ja igati hea kogemus.

Minu sõiduk - Gator

Kaunistus :)

Puuvillamoodulid

EESTI! :)

Moodulite read

Moonboggy

Moonboggy tööhoos

Feeder Bay´s töötades polnud nii külm, sest seal tuleb end rohkem liigutada ja kui töö tehtud, siis saab meie ruumi sooja istuma minna. Nägin ilusat päikeseloojangut ning avastasin mooduli pealt ka ufo! :D Vahel tuuakse meile ka valmis bale´d, mis mingil põhjusel ei sobi (liiga kerge/raske) ning siis peame need niiöelda lahti katkuma ning tagasi ginni ringlusesse saatma. Lahti harutamiseks kasutame surveõhku. Sai veidi ka nalja tehtud ning tekitasin meile lausa voodi :D

Moodulid feeder bays

Päikeseloojang

UFO :D

UFO kaugemalt

Voodi

Tööpäevad on hakanud tegelikult üsna kiirelt mööduma, sest avastasime enda jaoks hea meelelahutuse - audioraamatute kuulamise. Siiani olen kuulanud Andrus Kivirähk "Mees kes teadis ussisõnu" (lemmik :)) ja "Rehepapp", siis veidi ööülikooli ning täna võtsin ette Dan Brown "Inferno". Niiviisi päev otsa raamatut kuulates ja kaasa elades ei pane tähelegi, kuidas tööpäev otsa saab. Eks teistel võib küll huvitav olla meid vaadata, kui me omaette naeru kihistame. :D

Viimane kord Narrabri kaltsukates käies juhtus minuga järgmine lugu. Nimelt läksin leti äärde, et soetada omale kaks pluusi, kuid siis avastasin, et seal saab ainult sularahas maksta ning et mul ei ole piisavalt raha. Mul oli vaja 8 audi, aga mul oli ainult 4 ning siis ma ütlesin müüjale, et võtan ainult ühe pluusi ise samal ajal peopesas münte kokku lugedes. Müüja aga ei teinud sellest kuulmagi ning asetas mõlemad pluusid kilekotti. Kordasin siis oma lauset ning ütlesin, et kahjuks mul mõlema jaoks sularaha kaasas ei ole. Müüja südamlikult ütles, et piisab 4 audist ka, et me teeme ju heategevust... No päris hea või mis! Eks mul veidi imelik oli selle juhtumise üle, aga no kui ta arvas, et on okei ju siis on asi korras.

Edasi läksime ka ühte teise kaltsukasse. Sealt leidsin ühe topi ja suundusin seda ostma. Ja no muidugi oli seal olukord sama. Kaardiga maksta ei saanud ja mult taheti 3 audi. Lugesin siis peopesas oma allesjäänud sente, milleks olid peamiselt ainult 20- ja 10-sendised ning ehk üks 50-sendine ka. No igal juhul 3 audi sealt kuidagi kokku ei tulnud. Olin täitsa kohmetu ning hakkasin juba ostust loobuma kui müüja mulle ütles, et piisab sellest küll ning andsin kõik oma mündid tema kätte. Sain taas oma ostu sooritatud! Küll see oli soodne šoppamine!

Üleeile käisime sõpradega umbes 2,5 h kaugusel asuvas Tamworthi linnas, kus saime veidi poodides šoppata, kuid midagi erilist ma väga ei ostnudki. Ei taha palju sooje riideid ka osta, sest kui see töö siin läbi saab, mul neid ju rohkem vaja ei lähe ja peab ära viskama.
Õhtul tagasi jõudes läksime Elo ja Kareli poole õhtustama, sest Elol oli sünnipäev ning kartulisalat ootas söömist! Niii hea oli!
Eile oma viimasel vabal päeval küpsetasime ka kaks kooki. Triin tegi enda lemmikut kondenspiimakooki ning mina toorjuustukooki. Kella 8 paiku läksime siis neile uuesti külla, et kooki süüa :) Niimoodi kiirelt need vabad päevad möödusidki.
Nüüd siis taas 7-päevases töötsüklis.

Elo sünnipäev

Kartulisalat ja singirullid!

Toorjuustukook ja viimane pudel Casella veini

IMETOREDAT EMADEPÄEVA! :)

Kõike kaunist,

Teie Katu

7 ööd ja 84 tundi tööl

 Hei taas!

Viimase kahe nädala jooksul pole üldse aega ega jõudu olnud, et midagi üles kirjutada. Enne eelmist nädalavahetust oli neljapäeva öösel esimene 12-tunnine vahetus ja see kestis 19:00-07:00.

Nädalavahetus oli meil aga väga põnev, sest sõitsime üllatusvisiit tegema Dalbysse, kus elavad Triinu ja Anett. Nimelt Triinul oli sünnipäev ja läksime talle siis sünnipäevaks külla. Dalby asub Narrabrist 441 km ja 5 h 20 min. kaugusel.

Triin lõpetas laupäeva hommikul töö ning siis alustasimegi sõitu Dalby suunas. Triin magas terve tee ja mina sõitsin. Plaanisime siis üllatuseks kokku saada Triinu lemmikus Coffee Clubis, aga paraku polnud see avatus, sest oli ju pühade nädalavahetus.

Reedel Narrabris oli sama lugu, et tahtsin minna poodi, et Triinule kooki ka teha ning mis muidugi selgus, et ükski pood pole lahti! Elu ei ole ikka õpetanud, eelmisel aastal Emeraldis olles juhtus sama asi, et toidupoed kõik kinni. Nagu mis mõttes! :D

Lõpuks ei jäänudki muud üle kui jäime Dalby kohalikku kaubanduskeskusesse ning ostsime kõigile kohvi ja muffineid ning Triinule ka lõigu kooki, kuhu peale siis panime numbrid 2 ja 7 :) Puhusime täis ka õhupallid ning jäime siis ootama. Triinu ja Anett oli parasjagu poes šoppamas. Kui nad lõpuks tulid, siis me Triiniga hüppasime nurga tagant välja ja hüüdsime "üllatus" ning laulsime ka sünnipäevalaulu. Lisaks olid seal veel ka 2 prantsuse kutti, keda juba Tumbarumbast saati tunneme.

Palju Õnne, Triinu!

Üllatuskülalised

Veetsime siis lõbusasti aega Triinu ja Anetti pool ning tutvusime nende maja ning kaaselanikega. Kõik olid väga sõbralikud ja toredad inimesed. Paraku pidi Triinu samal õhtul tööle minema. Meie saime aga teha ka külastuskäigu nende cottoni ginni. Jalutasime ringi ning tõdesime, et meie gin on ikka palju suurem ning teistsugune, eks siis seetõttu et meie hoones on koos kaks ginni.
Hiljem läksime välja kohalikku country club´i, kus tantsisime kuni koha sulgemiseni.
Järgmisel päeval toimus suur grillpidu, kohale tulid enamik nende ginni töötajatest. Sai palju nalja ja naeru.
Triinu ja Anetti halb õnn hakkas ka kahjuks meile külge. Nimelt käisime poes ja tagasi sõites pidas meid kinni politsei, kes määras Triinile 220 aud suuruse trahvi kiiruse ületamise eest. On ikka jama :S

Dav ja Triin poseerimas

Minul hakkas eelmise esmaspäeva õhtul taas töö ning seega alustasime hommikul tagasisõidu Narrabrisse. Seekord sõitis siis Triin ja mina magasin tagaistmel.
Eelmisel nädalal sai siis töödatud 7 päeva järjest ja kõik 12-tunnised vahetused 19:00-07:00. Päris pikk ja väsitav oli see nädal küll.
Nüüd esmaspäevast tänaseni oli mul siis vaba ja homme hommikul alustan päevaste vahetustega. Saime töötada ka kahel riigipühal ning pühapäeval, mis tähendab et saame rohkem palka kui tavapäraselt. Ootan juba :P

Vabad päevad on möödunud üsna tegusalt. Eile kui Triin töölt tuli siis me läksime esimest korda ka linna hommikust sööma. Hea vaheldus ju. Mina sõin siis oma lemmikut Eggs Benedicti :P
Pesin ära ka auto, see pole ikka väga ammu pesta saanud ning tulemus oli super. Tegin ka fotosid, et edaspidiseks olemas on kui vaja seda maha müüma hakata. Tänase päeva olen pühendanud kokkamisele. Tegin munavõid ja Manhattani toorjuustukooki ning hiljem peaks ka soolast kodujuustupirukat tegema! Njamm! :P
Viimastel päevadel on päikesetõus ja -loojang väga ilusad olnud. Täna hommikul oli lisaks veel ka 2 vikerkaart. Super!

Päikeseloojang

TÖÖ
Nüüd siis veidi ehk tööst ka. Minu täpsemat töökirjeldust on veidi keeruline kirja panna, aga üritan siis veidi selgitada ja vaatab, kuidas välja tuleb.
Meie graafik on siis selline, et töötame 7 päeva järjest ning iga päeva tagant varieerub tehtav ülesanne: 1. päev - 8. gin pressruum, 2. päev - gin´i koristaja, 3. päev - taas 8. pressruum, 4. päev - yard/spare(koristaja), 5. päev - 9. gin pressruum, 6. päev - tarper (feeder bay), 7. päev - taas 9. pressruum.

Ühesõnaga kokku 4 päeva oleme pressruumides tööl. Gin 8 ja 9 on siis meie ginnide nimed. Üldiselt on need pressruumid väga ühte moodi ja asuvad kõrvalruumides, ainult et kõik on vastupidise asetusega. Pressruumi jälgitakse läbi klaasi konsooliruumist, kus asuvad siis ginnerid ja ginner assistant´id.
Pressruumis tehtava töö nimetus on Books & Bags ehk siis kahekesi tööl olles võtab üks inimene pressi alt välja tulnud cottoni bale´i küljest villa näidisproovi ja see pannakse spetsiaalsesse sample´i kotti, kuhu kogutakse 60 puuvillaproovi. Edasi liigub bale juba varem valmis pandud kotti ja liigub kaalule. Ühe sellise kaal jääb umbes 227 kg kanti. Siis peab see sama inimene kohe kiirelt uue koti valmis panema ja kaalu peal oleva koti suu kinni panema nõnda, et otsad lihtsalt topitakse külgede sisse. Peagi tuleb juba uus ring.

Bale liigub pressi alt koti suunas, aeg võtta näidis

Bale on kaalu peal, aeg uus kott peale panna.

Kui on aega võib ka uue koti kotisuu avada, et lihtsam peale tõmmata :)

1 minuti jooksul võib pressi alt tulla kuni 2 bale´i, seega tuleb väga kiirelt tegutseda. Nii kiirelt ta aga alati ei jookse ja tekib ka erinevaid katkestusi. Kõige rohkem olen oma vahetuse jooksul ehk 12 tunniga teinud 650 bale´i. Kui on üle 600, siis pidi sellega ka meie gini manager üsna rahul olema.

Teise töötaja ülesanne seal ruumis on põhiliselt koguaeg teha kotte juurde. Selleks tuleb siis aluse pealt kotte võtta, neid virna laduda ja numbritega sildid külge panna. Edasi tuleb kotid kokku lappida ja ilusti virna sättida jälgides, et numbrid ikka järjest ka jooksevad. Lisaks on oluline jälgida, et sildid kottide peale kõik õiget pidi saaksid. See ei olegi nii lihtne kui arvate, eriti näiteks peale 11. töötatud tundi öövahetuse ajal kui kell parasjagu 6 hommikul. Väsimus ja uni tahab ikka võimust võtta.
Teine tähtis ülesanne on 60 näidise kokkusaamisel vahetada ära see kott, kuhu me näidiseid sisse paneme.
Oleneb kuidas on tööülesanded ära jaotatud, aga üldiselt on selle isiku tööks ka arvutisse skanneerida vastava bale´i/näidise number ja siis näidis kotti panna. Kott rullitakse kokku.

Kottide sildistamine

Näidiste rullid

Tööülesandeid muidugi vahetatakse ja seda siis peale igat 3 tundi kui toimub paus. Pausid toimuvad meil siis kell 10, 1 ka 4. Esimene ja viimane on 15 min ja kella 1ne paus pool tundi.

Ruumis on meil igasuguste liikuvate osade ja pressi ümbruses maas spetsiaalsed matid, kuhu peale astudes kõik seisma jääb, see on siis ohutuse pärast. Lisaks peame sinna ise astuma, kui näeme, et bale´i ümber ei ole kuute strap´i ehk siis rihma, mis seda koos hoiavad. Siis jääb masin seisma ja kohale tulevad mehed konsooliruumist, kes siis uued rihmad panevad. See on üks õnnis hetk, kus masin korra seisab ja saab veidi hinge tõmmata ja istuda.

Pressruumis ei ole kohustuslik kanda ei kõrvatroppe, maski ega prille. Mõnikord olen ma aga siiski kandnud enda läbipaistvaid kaitseprille, sest silmad hakkavad kipitama. Kõrvas on meil niigi enamik aega kõrvaklapid, sest muusika kuulamine on üks põhiline meelt lahutav element, mida selle 12 tunni jooksul teha. Töö on suht üksluine ja kiirelt tekib tüdimus.

Koristaja töö on väga tolmune ja must. Räägin siis kohe ära ühe halenaljaka loo, et mis minuga tööl olles juhtus. Nimelt suruõhuga käib ginnis koristamine ja parasjagu ajasime maapinnalt just viimaseid hunnikuid kokku, et neid hakata üles korjama. Järsku lasin siis otse aga mingisugusesse imeväikesse sodihunniku all olevasse kanalisatsiooniauku ja mis muidugi juhtus oli see, et kõik sealne must jama lendas mulle peale, enamik otsustas muidugi lennata näkku ja juustesse. :D Nii ma seal siis hommikuni haisma pidingi. Üks püsitöötaja nägi kui see mul juhtus ja no muidugi nalja oli neil nabani. Ta ikka siiani mainib, et oi Katrina, sa täna lõhnad hoopis paremini! :D

Koristaja tööks on siis teha korda töötajate söögiruum-WC-d, konsooliruum, pressruum ja üldse terve gin. Tolm ja villasodi tuleb kõrgematelt pindadelt alla põrandale ajada ning sealt siis see kõik ühte kohta kokku ajada ning prügikastidesse panna. Lisaks tuleb koristada ka "põnevates" maa-alustes ruumides. Tööd ühesõnaga jagub. Öösiti on õnneks tööl 2 koristajat, päeval aga ainult 1. Lisaks peavad koristajad käima andmas ka pause pressruumi töötajatele.
Koristaja peab kandma kõrvatroppe, maski ja prille, sest koristamine käib ju ajal kui kõik masinad töötavad ja lärm on metsik.

Koristaja Triin pressruumis

Yard/spare ehk siis päevavahetuses olles tuleb töötlemist ootavate puuvillapallide vahel käia ringi sõitmas ja kontrollimas, et kuskil midagi ei põle. Lisaks tuleb kontrollida pallide ümber olevaid kilesid ja teada anda, kui kuskil need katki. Öösel ja õhtul pimedas ei olda õues ning siis koristatakse ginni. Kuna eelmisel nädalal olin ju öövahetuses, siis seda tööd ma veel teinud ei ole ning ei oska täpsemalt midagi rääkida ka.

Tarper töötab siis feeder bay´s ehk kohas, kuhu tuuakse sisse töötlemist vajavad puuvillapallid. Need saavad olla siis nii ümmargused (round module) kui ka kandilised (conventional). Kohale veetakse need Moonboggy´ga. Ümmargusi palle mahub Moonboggy peale 6 ja kandilisi 1.
Mina olen tarperi ametit saanud teha juba 4 korda, sest seal oli keegi puudu ning siis oli abi vaja.
Üldiselt mulle see töö väga meeldib, sest on vaheldusrikkam kui pressruumi töö.

Kandiline moodul Moonboggy peal

Present maha võetud ja moodul liigub masinasse

Tarper´i ülesandeks on lõigata läbi puuvillapalli ümber olev kollane kile ja kui Moonboggy on selle palli maha kukutanud, tuleb kile kokku korjata ning maapinnale laotada. Nii kogutakse kokku 3 kilet ja need koos rullitakse kokku (rullimismasina abil muidugi :)) Kandiliste moodulitega käib töö veidi teistmoodi. Mooduli pealt tuleb present maha tirida ning siis see rullitakse samamoodi kokku. See present on aga üsna paks ja raske, niiet 12 tundi neid maha tirida on ikka üsna väsitav tegevus.
Ma ei kasutanud kindaid ka ning käed läksid väga tundlikuks.

Lisaks tuleb siis reha või harjaga puuvilla kokku pühkida, kile-ja presendirulle minema vedada ning tihti ka puuvilla alt kilet välja sikutada. Nimelt alati ei saa/oska Boggy-juht moodulit õigesti maha kukutada ning see võib tagasi veereda ja kile jääb sinna alla kinni. Lisaks võib puuvill pudeneda mooduli küljest lahti ja nii kile peale jääda.
Sain ka taas traktoriga sõita! Graincorpis oli see ju nii tavaline tegevus, hakkasingi juba igatsema :D Igatahes Moonboggy´del on vahel vaja abi, kui nad ei saa rea viimast palli kätte, sest see tahab maapinnale tagasi veereda. Siis tuleb appi traktor, mis hoiab teiselt poolt palli paigal, et see minema ei veereks. Päris äge oli öösel seal moodulite vahel ringi tiirutada ning tähti vaadata :)

Kogu selle protsessi lõpus kui puuvill on ginnis oma puhastusringid, ainete lisamised ja muud asjad ära teinud ning pressi alt ka läbi käinud siis valmistöödeldud ja pressitud puuvilla pakikesed veetakse ginnist veidi eemal asuva varjualuse alla, kus need virna laotakse.

Bale´id transpordi ootel pärast pressruumist väljumist

Bale´ide äravedu forkliftiga

Bale´ide hoiuala

Niimoodi see töö meil siis välja näebki.

Ilusat päeva,

Teie Katu

Värvimistöönädal

Hei-Hei!

Nädal on taas möödunud ja saime isegi veidi tööd teha. Kahjuks küll mitte 12 h päevas ja seoses puuvillaga, aga tunde saime omajagu ja tööl polnud tegelt ka täitsa viga. Nimelt tegelesime erinevate värvimistöödega ginnis. Nädala algul alustasime värvimist siseruumides ja lõpuks värvisime ka õues. Põhiliselt tuli värvida trepi käsipuid ja muid reelinguid. Enamasti värvisin koos Triini ja ühe teise Eesti tüdruku Eloga, et üksluiseks muutuva värvimise kõrvalt ka veidi juttu ajada. Leidsime endale ka mõningaid "eriprojekte" nagu oli numbrite värvimine, prügikastide käsipuud ja kollased triibud maas. Tuli olla leidlik. Värviks oli meil siis kollane. Nii tibukollane kui ka veidi tumedam oranžikas-kollane. Tihti värviti ühes kohas erinevat tooni värviga, sest nii lihtsalt olid värvipurgid meile ostetud. Aga polnd hullu midagi, peaasi et midagi teha oli ja tulemus kollane. :D

Maalerdajad Triin ja Elo

Meie numbri meistriteosed :D

Triin värvimas

Värvime õues!

Vajab värvimist!

Vaate ülevalt kõrgelt

Meie ülemus Mark on küll väga-väga tsill ja lahe mees, ta ikka iga päev käis meid vaatamas, juttu ajamas ja rõhutas, et me rahulikult ja aeglaselt värviksime, sest muidu saab töö liiga kiirelt otsa ja värvi polnud ka ükski päev piisavalt. Nad vist ei osanud arvata, et me nii kiired ja osavad maalrid oleme.
Üldse on väga positiivne, et nad meile selle värvimistöö välja mõtlesid, sest muidu oleksime lihtsalt vabad päevad saanud ja niikaua tühja passinud, kuni puuvilla piisavalt sisse on toodud, et saab ginninguga alustada.

Lisaks värvimisele pidime ka mingeid masinaid pesema ja koristasime ginni surveõhuga. See viimane ei ole küll väga meeldiv töö, sest peab kandma maski, suuri prille ja kõrvatroppe ning on üldse väga tolmune. Aga pole hullu midagi. Töö on töö.

Reede oli üpriski lebo päev, aga samas kõige nõmedama ilmaga, sest tuul oli suur ja üleval kõrgel värvides puhus tugev tuul lihtsalt värvi riiete peale ning värvi laiali ajada oli üldse tükk tegemist. Pintsel muutus ka suht kõvaks ja nii ebameeldiv oli seda tööd teha. Õnneks sai meil kõik värvitud ja Marki järgmiseks plaaniks oli meid kõiki viia sinna põllu peale, kust siis parasjagu kogutaksegi puuvilla. Sõitsime kuskil 22 km maha, et jõuda ühe kaugeima põllulapi juurde. Seal toimetasid kaks kombaini. Puuvill kogutakse masina sisse ja kui õige palli suurus käes, siis sellele automaatselt pannakse kollane kile ümber ning siis kombain niiöelda sülitab palli järelhaagise peale ja toimub uue palli moodustamine algusest peale.

Puuvillapallid

Mina põllul

Taas uuele ringile

Nädalavahetus oli seekord rahulik, vaatasin erinevaid filme väliselt kõvakettalt ja täna käisin ka Narrabri kinos Noah´i vaatamas.
Reedel peale tööd otsustasin ka end lõpuks kokku võtta ning jooksma minna. Kui pole ikka ammu jooksnud siis ega jah sellest mõttest midagi suurt ei sündinud. :D Lõpp-kokkuvõttes kõndisin enamik ajast ümber järve ja jooksin ehk 2 km. Aga sai vähemalt üle tunni aja väljas viibitud ja jalutamine ju ka hea :)
Laupäeval sai eelmisest korrast edukam šoping tehtud kaltsukates, kust sain 3 tööpluusi ja 2 mõnusat kampsikut :) Suurema osa päevast veetsin kohaliku järve kaldal, kus peesitasin päikese käes ja lugesin raamatut. Vääga mõnus! :P

Narrabri järve kaldal

Homme toimub meil siis taas 6-tunnine proovipäev ginnis ja teisipäeval on lootust juba alustada 12-tunniste tööpäevadega.

Ilusat päeva,

Teie Katu

Nädalavahetus ja Mount Kaputar

Tere taas!

Nädalavahetus möödus üsna kiirelt. Laupäeva hommikul käisime kohalikul turul, kus sõime värsket marjajäätist, ostsime raamatuid ja puuvilju. Lisaks külastasime kaltsukaid, kust ma endale riideid küll ei leidnud, aga sain samuti paar head raamatut. Nüüd on mul piisavalt tegevust vaikseteks õhtuteks.
Õhtul oli meil Triiniga kindel plaan minna välja klubisse tantsima ja siinse rahvaga tutvuma. Jõudsime välja kuskil poole 11 paiku ning sinna jõudes selgus, et meid ei lastagi enam pubisse sisse! Nimelt öeldi, et inimesed on juba liiga purjus ja tahavad kakelda ning otsustati pubi sulgeda! Ennekuulmatu! Siinmail ongi nii, et väikestes kohtades minnakse pubisse umbes kohe peale tööd ja koju sätitakse minema kuskil 12 paiku öösel kui pubi uksed sulgeb! Eestis ju alles 12 ajal välja minnaksegi.
Nii me siis üritasime minna veel ühte teise pubisse, aga sealgi oli pidu läbi. Olime suht vihased, et mismõttes me kuskile minna ei saagi. Siis aga tuli sealtsamaselt pubist välja üks muusik oma tüdrukuga ning nad kutsusid meid endaga kaasa ühele majapeole. Läksime siis nendega kaasa ning veetsime toredalt aega Narrabri elanike seltsis. Saime tuttavaks mitme ägeda inimestega, kusjuures üks tüüp on meie lemmikrestorani Crossroads manager!

Pühapäeval kutsuti meid Crossroadsi, kus see muusik ka esines. Ta oli tõesti hea häälega ja andekas. Veetsime lõbusalt aega ja saime ka bowlingut mängida. Aussis on bowlingut mängida väga kallis, sest siin ei maksta mitte tunni aja eest vaid ühe mängu eest ja näo kohta. 1 mäng maksis siis 10 aud/ nägu.

Täna käisime koos töökaaslase Toomasega meist umbes 50 km kaugusel asuva Mount Kaputari rahvuspargis matkamas. Läbisime viis erinevat jalutusrada, kokku sai käidud umbes 8 km. Vaated ümbritsevale alale olid suurepärased. Nägime ka kängurusid, kes meid ühe raja lõpus lihtsalt ootasid, seal nad vist alaliselt elutsevad ja seetõttu inimestega ka nii sõbralikud on.
Oli väga tore päev.

Triiniga

Naljapilt

Kängurupere

Triin ja Toomas

Homme lähme 8-ks tunniks tööle ja arvatavasti teeme mingisugust värvimistööd, sest puuvilla pole veel sisse tulnud.

Kõike head,

Teie Katu