GREAT Ocean Road

Tere taas!

Nagu mõnikord elus ja tihti Austraalias ikka juhtub, siis tehtud plaanid võivad väga kiirelt muutuda.
Pidin eelmine nädalavahetus ju Melbourne´i passi tegema minema, aga see jäi sel korral siis ära.
Juhtus nimelt nii, et vihma tõttu said minu siinsed sõbrad (eestlased Janely ja Karmo ning inglane William) reede vabaks ja otsustasid Great Ocean Roadi minna tegema. Loomulikult otsustasin nendega liituda, sest see võib olla minu ainuke võimalus seda kaunist rannikut külastada.

Great Ocean Roadi (edaspidi GOR) all peetakse silmas siis rannikuäärset teed mis kulgeb Victoria osariigi allosas ja algab Melbournest kuskil 1 tunni kaugusel Torquays. GOR-i rajasid 3000 sõjast saabunud meest aastatel 1918-1932. GOR on maailma suurim mälestusmärk, mis on ehitatud sõjas langenud sõdurite auks.

Reede hommikul pool 10 paiku asusime siis teele Melbourne´i suunas, kus võtsime peale veel ühe eesti tüübi, keda mina varem ei teadnud. Griffithist Melbourne´i sõitsime üle 5 tunni, sinna jõudes käisime veidi šoppamas ja siis asusime 5-kesi GOR-i suunas teele, et ööbiskohta leida.
Sõitsime Geelongi linna suunas ja alguses olime üsna nõutud, et kuhu minna. Lõpuks valisime kaardilt koha, kus peaks olema mingisugune järv. Sõitsime siis sinna ja koht oli üllatavalt ideaalne. Ei olnud seal küll mingit järve (arvatavasti kinni kasvanud), aga panime oma telgid püsti karjamaa äärde. Ega öösel pimedas ju ei saand aru ka, et kus oleme. Tähistaevas laius meie kohal, kuu oli väljas ja kahel pool kauguses paistsid eredad linnatuled! Kas saab veel paremat kohta ööbimiseks soovida.

Hommikul üles ärgates oli muidugi veidi naljakas vaadata küll, et kuhu me siis end magama sättinud oleme. Karjamaal olid küll lehmad, aga muidu selline suur lage väli.
Öösel autost muusikat kuulates õnnestus meil aku tühjaks lasta ja asusime siis autot käima lükkama. Saime autot lükata veel ka teist korda, kuna jätsime auto liiga vara seisma. Mis siis ikka, päris naljakas oli.

Hommikune vaatepilt 

Päeva esimene peatus oli meil Torquays, mis tundus olevat tõeline surfarite paradiis kõiksugu sellealaste poodidega. Edasi suundusime maailmakuulsale Bells Beach´le, kus toimub Rip Curl Pro ehk siis maailmas pikemaajalisemalt toimunud professionaalne surfivõistlus (sai alguse 1973.a.).

Bells Beachil

Karmo, Janely ja Williamiga

Järgmise peatuse tegime Aireys Inleti majaka juures, kus jalutasime rannas ringi. Leidsime väga huvitavaid aukudega kivisid.
Lornest sisemaa poole sõites jõudsime Erskine Fallsi juurde. Väga kaunis koht oli ka Teddy´s Lookout, kust avanesid rannikule suurepärased vaated.

Pilvine taevas

Majakas

Erskine Falls

Funny people

Vallutan kõrgusi

Teekond oli tihti väga kurviline ja seetõttu võttis sihtpunkti jõudmine ikka omajagu aega.
Sel päeval suhteliselt varakult asusime siis ööbimiskoha poole teele. Valisime kohaks Johanna Beachi, kus pidi olema tasuta telkimisala. Sinna jõudes avastasime, et see on väga-väga populaarne paik! Kõik teeäärsed kohad olid autosid ja inimesi täis, oli tükk tegemist, et koht leida.

Vaade telkimisalale

Rand ise oli super. Õhtul pimedas siis mõtlesime ka ujuma minna. Tark mõte see muidugi polnud, sest ookeanilained on ikka suured ja jubedad! Nii me siis lihtsalt ootasime kui laine tuli ja pesime end kiirelt seal külmas vees. Lõbus oli ta küll.

Päikeseloojang

Vaade rannale

Hommik

Õhtu teiseks kõrghetkeks oli kindlasti õhtusöögi tegemine, seda muidugi kiirelt ja odavalt. Mis muud kui ikka kiirnuudlid. Meil oli ostetud vist 12-pakk nuudleid. Panime need siis kõik suurde potti keeva vee sisse. Kausse meil kõigile polnud niiet sõime lihtsalt poti kohal olles :D Uue leiutisena panime nuudleid saia peale. Lisaks panime nuudlitele peale ka juustuviilu! Kas me polnud mitte kavalad :)

Nuudlid!

Öösel ärkasin ükshetk üles, sest mingi aeg oli madrats tühjaks saanud ja külm oli ka. Käisin õues ja avastasin et terve taevas on tähti täis! Niii ilus vaatepilt oli, arvan et niipalju tähti pole ma kunagi varem taevas küll näinud. Milky Way oli ka nii selgesti näha.

Me reisi viimasel päeval käisime Otway vihmametsas, kus saime maapinnast 25 m kõrgusel ringi jalutada. Edasi suundusimegi meie põhisihtkohta, milleks oli 12 apostlit. Need kujutavad endast vees olevaid suuri kivimürakaid. Vaieldamatult üks ilusamaid kohti meie reisi jooksul.

Otway dinosaurused

Vaatetorn

Jalutusrajad

12 apostlit

Ilus

Nagu kindlus

Uskumatult kaunis!

Enne Melbourne´i tagasisõitu tegime veel ühe peatuse ja seda Port Campbelli rannas, kus poisid käisid vettehüppeid tegemas ja meie Janelyga lihtsalt peesitasime rannas. Meie tore ja meeleolukas road trip oli läbi saamas.

Hüppama!

Port Campbelli rand

Griffithisse tagasi jõudsime kell 2 pühapäeva öösel :) Sai küll veidi vähem magada enne hommikuvahetuse algust, aga kõik oli seda väärt.

Veidi juttu muudest asjadest ehk järgmises postituses ja seda homme :)

Kõike head,

Teie Katu