Tuesday 25 November 2014

Nägemiseni Austraalia!!

Terekest kõigile üle pika aja!

See kuu aega on ikka kibekiirelt möödunud ja peatselt ongi käes päev kui pean Austraalia pinnalt lahkuma.
Aga mis siis vahepeal toimunud on?

Käisime ära muidugi Fraser Islandil ja selle kohta võib öelda ainult kiidusõnu - absoluutne paradiis! Mulle ikka väga-väga meeldis meie reis. Olime siis kaheöisel-kolmepäevasel tag-along 4-wheel-drive tuuril, kus autos oli 8 inimest ja saime kõik võimaluse liiva sees sõita. See oli ikka super hea kogemus küll. Meie autoseltskond oli ka väga vahva, sõidu ajal alati laulsime ja nautisime seda imelist sõitu ookeani kaldal liiva sees!
Täpsemalt saab meie tegemistest lugeda Triini ja Aneti blogist. Ei hakka enam kõike üle kirjutama, aeg on ka nüüd päris piiratud.

Fraser Islandilt tagasi jõudes asusime järgmisel päeval teele Narrabri suunas. Olime seal meie tuttava juures 3 ööd. Käisime ka cottoni ginnis, et vanu tuttavaid näha. Saime veidi jutustada ülemus Markiga, kellele tegime ka fotokollaaži meie tegemistest ginnis. J Küll oli tore tagasi Narrabris olla. Narrabrisse jõudes tuli muide täiesti juhuslikult automakist Keith Urban, kelle kontserdil ju seal käisime ja kes meile Triiniga väga meeldib.

Pühapäeva õhtul jõudsime siis Bribbareesse NSW. See on siis taaskord üks väga väike külake, kus saab Graincorpis töötada ja sealsamasel saidil ka elada. Bribbarees ma siis viimased 3 nädalat olengi viibinud. Päris tihti külastasime üle raudtee asuvat pubi, kus omanike Kimi ja Gregiga väga sinapeal olime. Hästi tore seltskond nii pubis, tööl kui ka trucky´de näol.
Kõige suurem muutus töö osas on see, et me ei olnud enam tööl Graincorpi all vaid läbi töövahendusfirma Workforce. See andis meile suure palgaerinevuse ka, sest nüüd saime palka 30 aud tunnis (miinus maksud)!! Varem sain kuskil 26 audi tavatunnis. 38 tundi E-R selline palk ja laupäeval pooleteistkordne ning pühapäeval topelttasu! Mis siis veel nuriseda J See küll üks parimaid tunnipalkasid, mis Aussis olles saanud olen.

Bribbarees töötasin siis alguses põhiliselt weighbridges, hiljem pool päeva platsi peal ja õhtul taas weighbridges. Töökogemus oli väga hea, eriti nüüd kui kiireks läks, sest siis käis päevas ikka oma 170 truckki ja sisse tuli 4000 tonni jagu vilja. Weighbridges olles oli ikka koguaeg kiire, niiet õhtuti ei saanud ma pausigi, rääkimata wc-s käimisest. Esimene nädal tuli põhiliselt ainult rapsi, nüüd on täies hoos nisu sissevedu.
Rapsi nüüd enam sisse ei võeta ja bunker on üsna täis ka. Nisu hunnikud kasvavad hoolega.
Täitsa kahju on niimoodi hooaja keskel lahkuda, kuid mis teha kui viisa otsa lõpeb.

Üleeile toimus siis pubis minu ärasaatmispidu. Tüdrukud olid ostnud värvilised peokübarad, -prillid, õhupallid ja ka lahkumiskingituse. Sain fotokollaaži meie puhkusest Whitsundayl ja Fraser Islandil ning meie fotodega võtmehoidjad. Naljakingiks suurus 16 valged aluspüksid värviliste tuttidega tagumikuosal ja ees kiri ning tabalukk, mis peaks siis minu niiöelda voorusevööks olema :D Lisaks veel kõrvarõngad, väikese ihupiima, dušigeeli ja üllatusmuna! Super! J

Aitäh Teile, oli tore!! :)
Õhtu oli päris pikk, sai palju nalja, sõime enda tehtud kartulisalatit ja kuulasime head muusikat.
Hiljem tagasi jõudes istusime maja ees kottpimedas, sest tulesid ei saa põlema panna väikeste väga tüütute kärbeste pärast! Need on viimasel ajal ikka väga hulludeks muutunud, õhtuti oli weighbridges ka halb töötada, sest valgus meelitab neid ligi ja iga kord akent lahti tehes tulid nad karjakaupa sisse. Üks õhtu ununes mul toas tuli paariks tunniks põlema ja no muidugi oli terve tuba neid vastikuid elukaid täis. Öösel nad siis otsustasid mind hammustada ja nüüd on mul ülekere palju valusaid punaseid punne. :S Küll tahaks ainult kratsida.

Eile siis sõitsin rongiga Sydneysse, et siin kahe päeva jooksul oma viimased tähtsad tegemised ära tehtud saaksid. Plaanin endale osta korraliku fotoka, et Aasia ilu millegagi ka jäädvustada. Lisaks pean viisade jaoks tegema passifotosid. Ehk leian ka veel mõne toreda suveniiri, puhkan veidi niisama ja muidugi organiseerin Aasia trippi. Selleks viimaseks Sydneys viibimiseks valisin taas uue hosteli ja nimeks 790 on George, mis asub mugavalt rongijaamast üle tee ja kenasti kesklinna ja kõige muu vajaliku lähedal.

Hostel ostus olevat üllatavalt heaks. Olen 6-ses tüdrukute toas ja mul on oma voodi kõrval kapp, kuhu sisse oma asjad panna. Kapis laadimiseks pistik ja tabalukuga saan kapi ka kinni panna. Tuba on päris suur ja akna all on tugitool! Vaade on ka täitsa hea. Olen rahul.

Nüüd see kõige olulisem:

Austraalia pinnalt lahkun siis juba sel neljapäeval, 27.11 kell 11.35 lennuga Sydneyst Singapuri ja Singapurist siis Vietnami Ho Chi Minh Citysse! Ja alguse saabki minu kolmenädalane seiklus Kagu-Aasias - Vietnamis, Kambodžas ja Tais. Taisse Bangkoki pean jõudma hiljemalt 22.12, et siis sealt kodumaale lennata ;)
Eesti pinnale peaksin maanduma esmaspäeval, 22. detsembril kell 17:00. Mis edasi saab, seda ei tea :D Eestisse jõudes pole mul ei kohalikku kõne-ega pangakaarti. :D Tuleb hakata sellesse ellu taas sulanduma.

Väga imelik on mõelda, et ma nüüd päriselt lähengi Austraaliast minema...
Kogu see aussi kogemus on ikka väga meeldejääv ja äge olnud, kindlasti üks parimaid aegu minu elus. Ikka üsna palju on reisida saanud eri paikades ja olen koos saanud olla väga supertoredate inimestega! Viimased pool aastat on nendeks siis olnud Triin, Triinu, Anett ja David! Käisime koos Fijil ja nüüd töötasime ka kõik ühes kohas Bribbaree saidil. Väga kahju oli lahkuda nii vahvast seltskonnast. Loodan et kuskil maal meie teed taas ristuvad. :)

Eestisse jõudes suurt plaani nagu polegi, tuleb kõigepealt sealne olukord üle vaadata ja kohaneda üritada. Loomulikult tahan väga näha oma pere, Poisut, sugulasi, sõpru ja kodu! Loodan, et kena paks lumi on ikka ka maas, et kohe talverõõmusid nautima hakata. Pole ma ju nüüd 3 aastat korralikku lund näinud ja talve ma tegelt igatsen küll. Tahan suusatama ja uisutama minna ning karget talveõhku sisse hingata.
Ega see alguses ei saa kerge olema, sest siin oli meil viimasel ajal ikka 35 plusskraadi, paar päeva ka üle 40 kraadi ning nüüd nõnda miinus 20 kraadisesse põhjamaale tagasi naasta pole kindlasti lihtne.

Ootan juba kannatamatult, et saan korralikke jõule tähistada kõigi heade söökidega pere keskel ja aastavahetuse ilutulestikku Kalju mäel! J

Veel veidi-veidi pean ootama...

Nägemist ja eks näis millal taas postitada saan!

Kõike ilusat,


Teie Katu

No comments:

Post a Comment