Nimbinist Brisbane´i

Tere taas,

Päris pikalt pole juba aega kirjutamiseks saanud. Eks see niimoodi ole kui puhkusel olla, et alati on ju niipalju muud huvitavamat teha kui arvutis istuda.

Viimane postitus lõppes siis sellega kui olime Byron Bays ning suundusime edasi Nimbinisse.
Nimbin oli ikka tõeline hipilinn. Poodides oli müügil palju kanepiga seotud tooteid ja suveniire. Peatänav oli väike ja igal sammul hakkasid silma värvilised majad ning kirjudes riietes kohalikud inimesed. Üks maja oli näiteks totaalselt vikerkaarevärvides.
Meil tekkis ka muidugi väga otsene kogemus kanepiga. Nimelt tänaval jalutades tuli lihtsalt mingi noor tüüp meie juurde ja küsis, et kas soovime kanepit osta. Hiljem nägime seda sama tüüpi meie söögikohas, kus tal oli seljakott trepi alla ära peidetud. Ühel hetkel ta üritas siis seda sealt ära viia, aga mingi action järsku toimus ja tema sõbrad hüüdsid, et keegi tuleb ja siis ta pani koti uuesti sinna tagasi ning lasi jalga. Põnev värk. :D

Üks mees jäi sinna meie lähedale vist seda kotti ka valvama. Meie lähedal puuoksa peal olid ilusad papagoid ning Triin tahtis neid filmida. Kui ta oma telefoni plangu äärest kõrgemale ajas, ütles seesama mees, et ei tohi filmida. Selgus et seal teiselpool aeda toimus vist mingi äritsemine. Kahtlane värk igatahes. Hea et eluga minema saime. :D Elu nagu mingis narkofilmis.

Nimbinisse me igal juhul ööbima ei julgenud jääda. Tahtsime muidugi soodsamalt jälle saada ning suundusime lähedalasuva Minyon Falls rahvuspargi poole, kus siis asus ka juga. Tee sinna oli päris pikk ning kitsas, kuid jõudsime ikka veidi enne pimedat telkimisalale kohale ka. Saime auto magamiseks korda seatud ning öö võis alata.

Minyon Falls National Park

Järgmisel päeval tutvusime siis Minyoni joaga ja alustasime teekonda Stanthorpe´i. Seal saime kokku Triinu, Anetti ja Davidiga ning nende sõbra Eedoga, kelle juures ka 2 ööd Triiniga ööbisime. Käisime kõik koos ilusat ilma nautimas ja grillimas. Oli väga lõbus ja tore koosviibimine. Lisaks õpetasin ka Eedole ja tema majakaaslastele korvi punumist. :D

Meie seltskond

Looodus

Stanthorpe läheduses asub ka Austraalia suurim paljastatud graniitala või siis jah kivimürakas :), nimeks sellel Bald Rock. Seda me Triiniga esmaspäeva hommikul vallutama asusime. No võib öelda, et oli ikka katsumus küll sinna tippu ronida. Aga hakkame me saime ja vaade oli muidugi hingemattev. Alla suutsime me minna muidugi valest kohast ja ekslesime ikka tükk aega võsas, kuni läksime tagasi kivi peale ja siis leidsime taas õige tee :D

Ronime siis tippu!

Kaunis vaade!

Tegime ära, jõudsime tippu!

Pärast hommikust matka kivimürakate otsa sõitsime siis edasi Gold Coastile Surfers Paradise´i, kus oli meil hostel broneeritud. Maksime esimese kahe öö eest 22 AUD/öö ja edasi juba 20 AUD/öö. Niiet küllaltki soodne koht. Hostel oli väike, väga hubane ja toad ka mõnusad. Triinu, Anett ja David liitusid meiega neljapäeval. Veetsime palju aega kõik koos elutoas veini juues :)

Enne teiste tulekut käisime me Triiniga surfitunnis. Minu jaoks oli see siis elu esimene kord surfata või noh õppida surfama. Toimus põhjalik õpetus enne kuival maal ning siis suundusime juba vette laineid püüdma. Esialgu oli ikka keeruline küll, laine vedas mind mitu korda vee alla ja surfilaud ei tahtnud sõna kuulata :D Aga väga meeldis muidu, oleks lihtsalt rohkem harjutamist vaja.
Ehk saab kunagi veel.

Surfikursus läbitud!

Surfama!

Meie surfiseltskond

Gold Coastil külastasime mitmeid kaubanduskeskusi, et enda riidevarusid täiendada. Ühel pärastlõunal õnnestus meil taaskord näha ka Elo ja Karelit (eestlased cottoni ginnis), kellega koos veidi ringi shoppasime ja Maccas (McDonald´s) vanu aegu meenutasime. Super oli neid ikka näha, järgmine kord arvatavasti siis juba Eestis olles.

Lisaks käisime ka Surfers Paradise´i rannaäärsel marketil, kus lettidel müüdi erinevaid tooteid. Üheks meie lemmikkohaks oli kindlasti šokolaadilett, kus enne ostu sai kõiki tasuta proovida :D Võib öelda, et saime kõhu ikka seal magusast kenasti täis.
Põhitoiduks oli meil muidu sushi! :P

Varasemalt olime soetanud sooduspileti erinevatesse teemaparkidesse (Movie World, Sea World ja Wet & Wild). Triiniga koos läksime siis Movie Worldi, kus põhiteemadeks olid Batman, Superman ja muud multifilmitegelased. Suundusime kohe uljalt ameerika mägedele sõitma. Viimati sai sellist lollust kaasa teha väiksena Tivolis ja siis mul läks ka tihti süda pahaks. Esimene koht ja kohe väga väga jube! :D Sõit algas ilusti, aga väga järsku läks väga kiireks ja me Triiniga mõlemad karjusime täiest kõrist. Ma ei oleks mingi hinnaga sinna uuesti tagasi läinud. Mõtlesime siis et ega enam hullemaks minna saa ja läksime kohe ka järgmisele sõidule. Selle teemaks oli vangla ja seekord oli ameerika mägi nagu suusamäe tõstuk ehk siis jalad jäid rippu. No see oli minu jaoks veel jubedam kui eelmine, sest ma kardan ju kõrgust ka veidike. Me olime muidugi hulljulged ka ise, sest istusime kõige ette. Suure osa sõidust hoidsin ma lihtsalt silmi kinni, sest muidu oleksin ehk lausa ära minestanud. Nii jube atraktsioon ikka. Kes nendel küll sõidavad?!! :D

Movieworld, here we come!

Superkangelased

Vot see on alles masin!

JUBE atraktsioon! :D

Tahaks sõitu :P

Järgnevad sõidud ja atraktsioonid ei olnud õnneks üldse nii jubedad. Paari ma isegi nautisin. Batwing oli üllatavalt lõbus. See toimis siis nagu kosmosesüstik, kus meid lihtsalt üles õhku visati ja saime kauni vaate ümbritsevale alale. Väga põnev ja meelelahutuslik osa oli Hollywood Stunt Driver show, kus ilusate ja kiirete autode ning tsiklitega sõideti rahvahulga ees ringi ja tehti erinevaid trikke. See mulle väga meeldis.

Teisel päeval koos Anetti ja Triiniga külastasime Sea World teemaparki. Seal on peamiseks tõmbenumbriks erinevad looma-showd. Meie käisime vaatamas merilõvi ja delfiinide etendust. Mõlemad olid väga väga head! Kui tekib võimalust siis tahaksin sinna kindlasti uuesti minna.
Lisaks neile olid seal veel pingviinid, raid, jääkarud ja haid. Nagu Movie Worldis oli ka seal Stunt Show, seekord aga vees ja jet ski trikkide näol. Sõitjad olid väga osavad ja tegid muljetavaldava etteaste, millele järgnevalt sai nendega koos ka pilti teha. No otse loomulikult ei jätnud me seda võimalust kasutamata :)

Etendus

Jetski show meeskonnaga

Pingviinid!

Üks meie kauaoodatumaid päevi oli kindlasti 3-tunnine vaalavaatlus! Sõit ookeanile oli päris karm, merehaigustabletid said sisse võetud. Ainult kõige hulljulgemad sõitjad istusid väljas, kus saadi ka parasjagu märjaks kui suur laine üle parda lõi. Nägime vaalasid ikka päris lähedalt möödumas, niii suured olid! Jälitasime neid ikka mitu head tundi ja täitsa põnev oli neid mööda veepiiri taga otsida. Vaalad on ikka ühed imetlusväärsed loomad.
Tagasisõitu alustades oli meil suur õnn näha ka delfiine veest välja hüppamas. See oli tõeliselt kihvt vaatepilt.

Vaal

Paarike

Surfers Paradise

Anetiga

Nädal Gold Coastil möödus ülikiirelt ja esmaspäeval oligi taas aeg järgmisesse sihtpunkti liikuda. Selleks oli meil Brisbane. Teel Brisbane´i oli minul vaja teha ka üks oluline peatus. Sain nimelt kätte oma uue passi ja ID-kaardi. Nüüd on siis ka mul olemas biomeetriline pass, millega saab lihtsamini piiri ületada ja ka USA-sse minna :)

Brisbanes käisin kohe ka immigratsiooniametis, kus vahetati minu viisa passiandmed ära, et saaksin ikka Fidžilt tagasi naastes ka riiki sisse ;)
Ühe kasuliku ostuna sain enda telefonile ka lisaaku. Muidu ei vea mo telefon küll õhtuni välja, aku tühjeneb ikka jubekiirelt. Etteruttavalt võin öelda, et soetasin Dalbyst ka kaasaskantava akulaadija, millest saab siis kasvõi metsas olles telefoni täis laadida.

Brisbanes kohtusime ka minu vana tuttava Ashley´ga, keda Whitsunday puhkusest saadik teadnud olen. Temalt saime siis veidi soovitusi, kuhu Brisbanes veel minna. Järgmisel õhtul läksimegi väga uhkesse magustoidu- ja kokteilibaari Cowch, kus isuäravaid magustoite nautima asusime. Väga super koht oli.
Negatiivne kogemus oli meil ööbimiskohas, kus õhtul tuli mingi töötaja meie tuba üle kontrollima ja eemaldas meie toast külmkapist 2 veinipudelit. :( Seal hostelis olla nimelt keelatud alkoholi omamine.
Muidu oli meie hostel küll päris vinge, saime olla 5-kesi privaatselt oma toas, mille juurde kuulus nii vannituba wc-ga kui ka rõdu! Autod saime ka turvaliselt ära parkida.

Brisbanes saime olla vaid 2 päeva, kolmapäeva hommikul läksime juba lennujaama, et Fidžile suunduda. Minu auto jätsime ühe eestlase juurde ja Triini-Aneti auto lennujaama parklasse.

Lennujaamas olles tekkis ikka tõeline ärevus, et kas tõesti nüüd kohe-kohe lendamegi Fidžile!! :)
Fidži eredamatest hetkedest aga juba järgmises postituses ;)

Tervitades,

Teie Katu                                                                              
                                                                                                                                                                                                                                                                                           

Ajapuudus

Noniii,

Vabandan väga, aga nüüd peale meie kuuajalist aktiivset puhkust on tõesti tunne, et lõpuks on vaja puhata! :D No mitte kuidagi ei jõua selle blogiga enam järje peale.

Hetkel oleme siis pea nädalajagu olnud tagasi Austraalia pinnal ja meie imetore Fidži saare puhkus on seljataga. Veetsime sellele järgnevalt paar head tegusat päeva Dalbys Triinu, Anetti ja Davidi elukohas ning nüüd oleme juba asunud tööle taas Graincorpi! 

Mina, Triin ja Anett elame Biloelas (QLD-s), Triinu ja David Mouras. Põhimõtteliselt alates sellest kui siia kohale jõudsime oleme kohe üsna usinalt tööl käinud ja oma elamist koristanud. Tegemist meil siin jagub. Ilm on ka ikka väga väga soe.
Homme lähen Triinuga koos hoopis Milesi linna, et seal osaleda viljatestija koolitusel.
Niiet mul läheb siin veel aega enne kui ka miskit möödunud Aussi ja Fidži puhkuse kohta kirja saan.

Õnneks on võimalus lugeda teiste suht samateemalisi blogisid:
1) Triinu blogi 2) Aneti blogi 3) Triini blogi (täiendust oodata lähiajal)

Ilusat saabunud kooliaastat!

Olge munuksed,

Teie Katu

Byron Bay ja kayaking

 Tere taas,

Jätkan siis meie toreda puhkusereisi kirjeldamisega. Eelmine postitus lõppes sellega, et asusime Coffs Harbourist teele Byron Bay suunas. Sõitsime küllaltki suure osa teest kiirtee peal ning pimeduse lähenedes asusime ka ööbimiskohta otsima. Seekord sai selleks põhimõtteliselt kiirtee ääres asuv puhkeala, kus õnneks asus ka normaalne wc ning piknikulauad. Ööbimiskoht autodele oli õnneks üsna eraldatud teest, seal oli puid ja paks põõsastik, mis veidi ka suurt müra eemale hoidis. Öösel saime igal juhul väga edukalt magatud.

Edasi põhja poole liikudes käisime läbi Evans Headist ja Skennars Headist, kus viimases nägime ka madu teel peesitamas. Tehtud sai väike jalutuskäik, kohustuslikud fotod ning imetlesime väga ilusat erkrohelist muru!

Evans Head

Skennars Head

Maakera ongi ümmargune!

Niii roheline rohi keset talve! :D

Pärast seda võtsime sihtpuhktiks kauaoodatud Byron Bay! Võimaliku 7 tunni asemel (Narrabrist Byronisse) jõudsime sinna lõpuks 3 päevaga. :) Aga miks ka mitte.
Minu esmamulje Byron Bay´st oli see, et üllatavalt väike linn, aga tundus täitsa okei olevat. Mitte midagi erilist. Rand mulle esialgu suurt muljet ei jätnudki, sest olen enne Gold Coastil Surfers Paradises käinud ja no seda vaadet seal ikka annab üle trumbata. Mulle meeldib Gold Coasti kontrastne rannariba, kus kõrguvad suured pilvelõhkujad ja samas on metsikud vahutavad lained ning ilmatu pikk liivarand...

Byron Bay

Triiniga tuule käes

Byron Bays ööbisime Arts Factory hostelis, mis siis asub linnast lühikese jalutuskäigu kaugusel.
Hostel on väga looduskaunis kohas, õueala kaunistab lopsakas taimestik, väike tiigike, võrk-toolid selle ääres ning isegi liivane võrkpalliplats on olemas.
Broneerisime endale voodid 6-kohalisse tuppa, oli ikka päris hea küll voodis magada, sest lõpuks sai ka jalad korralikult välja sirutada.
Kahjuks ilmaga meil alguses no kohe üldse ei vedanud. Nimelt 2 päeva jutti põhimõtteliselt ainult sadas. Meie ei lasknud muidugi end sellest eriti heidutada ja läksime õhtuti välja peole, et midagigi korda saata ja veidi lõbutseda.

Karmid pilved

Meie toredas hostelis toimus iga päev ka erinevaid tasuta tegevusi, paaril neist õnnestus meil ka osa võtta. Nimelt õppisime ära kuidas punuda palmipuu lehtedest endale korvi. See oli küll väga kasulik tund. Sain selle suht kiirelt käppa ning olen nüüd hiljemgi juba 4-le inimesele seda õpetanud. Nimelt me hiljem küsisime meie juhendajalt, et kas saame veel lehti ning siis ta andis neid meile kohe päris palju.

Korvi algus

Ilus muster

Meie korvid

Korvitegu rannas

Teiseks oli meil teisipäeva õhtul väga meeleolukas talendiõhtu, kus mängiti kitarri, saksofoni, lauldi ja tehti beatboxi. Oli igati vägev.

Olime eelnevalt soetanud ka odavad voucherid kajakisõidule, kus lubati et saab näha ka delfiine.
Kajakiga olen ka varem Eestis sõitmas käinud kui ükskord Vilsandile mindud sai.
Meie siis broneerisime oma kajakisõidu hommiku kella 10ks. Läksime kohale ning meile anti ka wetsuit´id, mis siis paremini sooja aitavad hoida külmas vees. Ilm ei olnud tõesti kõige soojem ja vesi ka suht jahe. Alguses oli siis põhjalik tutvustus ja õpetus. Instruktorid olid meil igatahes väga väga ägedad, tegid hästi palju nalja.

Kajakisõidu juures on kõige keerulisem osa ehk mere peale jõudmine, kuna kalda ääres on murdlainetest läbi sõitmine ikka omaette katsumus. Nimelt tuleb kajakiga täpselt otse läbi laine minna ja kiiresti aerutada.
Meie Triiniga muidugi käisime kohe oma kajakiga ka ümber. Aga see oli nii vahva, andis palju juurde meie elamusele. Saime ilusti ise kajaki õiget pidi keeratud ja uus katse tehtud. GoPro oli mul koguaeg käe küljes ka ning filmis, päris hea video on sellest, kuidas vee alla läheme :D

Byron Bay lähedal mere peal siis sõitsime rahulikult ringi ja otsisime delfiine, kahjuks me ühtegi aga ei silmanud, mis tähendas, et me saime tasuta teha uue reisi. Kasutasime muidugi kohe ka juhust ning broneerisime aja järgmiseks hommikuks. Olime muidugi mõlemad aga sellest eelmisest päevast ja külmast veest veidi haigeks jäänud, seega väga hea olla ei olnud. Aga tuli ikkagi minna.
Seekord meid Triiniga lahutati ning me läksime ühte kajakki koos instruktoritega. See oli vahva, sai kuulda rohkem nende töö ja elu kohta Byronis ja muidu. Tegime ka kajakiga surfamist, mis oli ülivinge! Sõidu lõpus anti meile ka sooja jooki ning ausside lemmikuid Tim Tam küpsiseid.

Millegipärast saatis aga meie teist kajakisõitu sama ebaõnn ning delfiine taas ei näinud. Kuna pidime järgmisel päeval Byron Bayst lahkuma siis otsustasin, et lähen proovin veel korra samal päeval õhtuses sõidus, mis hakkas siis põhimõtteliselt tund pärast meie sõidu lõppu. Triin tundis end veidi liiga külmunud ja haigena niiet pidin üksinda minema.
No 3 on ikka kohtu seadus ning nägin siis lõpuks delfiinid ka ära :) Küll oli tore elamus ja sai väga hea kajakisõidu kogemuse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mida rohkem sõita, seda järjest enam hakkas meeldima. :D Nüüd juba kibelen uuesti sõitma minema :)

Triin sõiduhoos

Puhkehetk

Kuuma joogi ja Tim Tam´i aeg

Kajakid

Mina täisvarustuses :D

Munapead :D

Veidi õpetussõnu enne minekut

Minekuvalmis

Vees

Byron Bay kohustusliku asjana tuli muidugi teha ka jalutuskäik majaka juurde ning viibida Austraalia mandri kõige idapoolsemas punktis. Meie hostelist sinna ja tagasi jalutamine võttis aega oma 3 tundi :D Aga vaated olid head ja jalutamine meile meeldib :)

Ookean

Austraalia mandri kõige idapoolseimas punktis

Ilus rannajoon

Rand vol 1

Rand vol 2

Surfarite lemmikpaik

Majakas

Ühe väga meeldiva asjana käisime end ka veidi õlle osas harimas. Nimelt saime tuurile minna kohalikku väikesesse brewery-sse, mis muide asus meie hostelist täpselt üle tee. Kahekesi olimegi tuuril ning õllemeister rääkis meie isiklikult kuidas seal siis õlletegu käib. Väga huvitav oli seda kõike kuulata. Pärast tuuri lõppu saime ka kõiki õllesid "degusteerida". See ei ole muidugi õige väljend selle kohta mis meil toimus. Klaasid olid ikkagi üsna suured ning mida rohkem me neid vaheldumisi maitsesime seda segasemaks kõik läks ning lõpuks ma omale päris lemmikut ei suutnudki välja valida. Võib öelda, et mulle meeldisid vist peaaegu kõik. :D

Õllede maitsmine

Õllevabrik

Kohtasime kajakisõidu ajal ka juhuslikult ühte Kanada eestlast, kes siis terve elu muidu Kanadas elanud, aga eesti keelt õppinud ja rääkis meiega väga selgelt ja ladusalt, sellise mõnusa aeglase aksendiga. Väga tore tüüp oli, õpetasin talle ka rannas korvi punumist ning käisime ka üks õhtu väljas peol. Lahe kui teinekord nõnda juhuslikult eesti keelt kõnelevaid inimesi kohtab.

Allaniga

Selline see meie Byron Bay seiklus oli. Byron Bayst liikusime edasi hipilinna Nimbinisse ning sõpradega kokku saama Stanthorpe´i. Sellest räägin aga juba järgmises postituses kui taas aega leian, et selleks miskit kokku kirjutada :)
Praeguseks hetkeks oleme jõudnud juba Gold Coastile Surfers Paradise´i ja nautime siinset eluolu teemaparkide, šoppamise ja vaalavaatluse näol. :)

Kõige ilusat,

Teie Katu